Baltimaade maanaiste konverentsist osavõtjad tutvusid oktoobris Kambja vallaga

190

Esimene Baltimaade maanaiste konverents korraldati kaks aastat tagasi Läti naiste eestvõtmisel. Eelmisel aastal kohtuti Leedus, tänavu oli kord Eesti käes.
Tartu Maanaiste Liit on katusorganisatsioon, kuhu kuulub 27 seltsi, sealhulgas ka Aarike Naisselts ja Kambja Naisselts „Tilde“. Liitu kuulub ligi 700 naist. 1993. aastal moodustatud ühenduse ajaloos on toimunud mitmeid suuri ettevõtmisi (käsitöönäitused, mitmesugused suvepäevade tähistamised, kiigepeod, sügisandide näitused, osavõtud mardilaadast Tallinnas ja palju muud). Varematel aastatel olid ka maarahva ballid, mis nüüd küll õhukese rahakoti pärast on jäänud varjusurma.

Kui Lätis ja Leedus on naiste liitu koondatud kogu vabariigi naised, siis Tartu Maanaiste Liitu kuuluvad seltsid Tartumaalt, Valgamaalt, Jõgevamaalt, Põlvamaalt, Lääne- Virumaalt ja Saaremaalt.

Julge peaalehakkamine pidavat olema pool võitu… Julge hundi rind olevat rasvane… Eks seepärast võttiski Tartu Maanaiste Liit enda korraldada Baltimaade Maanaiste III konverentsi läbiviimise 14.- 16. oktoobrini 2005. a.

Kambjas tutvustati Baltimaade naistele ühe väikse maakoha edusamme

Konverentsi ettevalmistused algasid juba 2004. a novembris, kui pandi maha esimesed mõtted ja siis läks lahti projekti kirjutamine „Kohaliku omaalgatusprogrammile“, kust loodeti saada (ning saadi ka!) finantseerimist konverentsi logo, meenete ja muude trükiste tarbeks.

Kerge ei olnud seda korralduskoormat kanda, kuid ühiste jõududega saime hakkama. Külalisi koduteele saates oli rõõm tõdeda, et jäädi rahule, saadi kaasa uusi ideid ja palju mõtlemisainet tuleviku tarbeks.

Meie poolt korraldatud konverents oli üles ehitatud teistmoodi kui kunagi varem. Esimesel päeval peale konverentsi delegaatide vastuvõttu Rehe hotellis sõideti bussidega erinevatesse seltsidesse tutvuma nende tegemiste ja toimetamistega kohapeal. Grupid kujunesid välja kolme erineva riigi delegaatidest vabatahtlikkuse alusel. Kokku oli kuus gruppi, milledest kahe vastuvõtmise au langes Aarike Naisseltsi ja Kambja Naisseltsi “Tilde“ ülesandeks. Külaliste võõrustamise asjus Malle Korstpärnaga aru pidades leidsime, et mida ilusamat, edukamat, inimestele nii lähedast ja vajalikku saab veel olla kui ühe väikse maakoha edusammud ehk see, mis Kambjas on suudetud ära teha.

Ühise arutelu tulemusena leppisime Ivar Tedremaga kokku, et ilus on alustada kirikus selle ajaloo tutvustamisega ja siis juba siirduda uude koolimajja ning edasi peatuda ka hoolekandetööl vallas ja külastada Aarike Hooldekeskust. Meeldivalt sujus koostöö kooliperega ja Kambja Hoiu-Laenuühistu juhatuse esinaisega ning MTÜ ZZ Noortekas juhatuse liikmetega.

Nii juhtuski, et 14. oktoobril kell 15.15 ootasid konverentsinaisi kiriku juures vallavanem Ivar Tedrema ja kooli direktor Enn Liba. Grupitöö raames tutvuti valla eluga üldisemalt, külastati kirikut ja uut koolimaja, tutvuti aleviku eluga, käidi Aarike Hooldekeskuses.

Tahaksin Tartu Maanaiste Liidu juhatuse liikmena tänada südamest vallavanem Ivar Tedremad, kes kui lauluraamatust andis ülevaate Kambja ajaloost, kiriku ajaloost, inimestest, kes on siin elanud ja elavad täna. Sügava mulje jättis Kambja uus koolimaja. Aitäh koolidirektor Enn Libale, Sinu töökale sööklaperele maitsva kehakinnituse eest. Sügav kummardus kooliõpilastele, kes andsid oma õpetajate juhendamisel nii südant liigutava kontserdi.

Olin palunud koolimajja esinema Kambja Hoiu- Laenuühistu juhatuse esimehe Linda Sossi, kes rääkis organisatsiooni edusammudest ja vajalikkusest maarahva hüvanguks. Aitäh Sulle, Linda.

Selgus, et hoiu-laenuühistud on populaarsed ka Leedus ja Lätis.

Päeva lõpetasime Aarike Hooldekeskuse eluga tutvudes. Meid võtsid rõõmsasti oma toas vastu Aleida, Agathe ja Helle.

Siinkohal tahaksin tänada oma naisseltsi tublisid aktiviste Karinit, Urvet, Marikat, Enet, Ingat, kes aitasid kaasa konverentsi edukale läbiviimisele.

Külalised olid üllatunud, et meie raske töö kõrval on hooldekeskuse tublid hooldustöötajad võtnud oma ülesandeks jagada oma loomerõõmu heakorra kujundamisega hooldekeskuse territooriumil. Aitäh!

Nimetaksin ka ülejäänud töörühmad, milles konverentsikülalised said osaleda:

„Nobedad näpud“ ehk käsitöö ja rahvuskultuur – vastuvõtjateks olid Ülenurme Käsitöö ja Rahvuskultuuri Selts „Nurmenukk“ eesotsas Maire Hennoga ja Kodukultuuriselts „Tõrvandi„ eesotsas Mare Rajamäega;

“Elukestev õppimine – edukuse eelis“ ehk täiskasvanute täiendõpe – Tartu Maanaiste Rahvakooli eestvedaja Urve Kaasik;

Turism maal kui üks elatusallikas“ – Kõrveküla Naisselts “Miina“ eesotsas Inge- Õilme Noobeliga;

“Maanaine kui ettevõtja ja kohaliku elu edendaja“ – Mäksa Maanaiste Selts eesotsas Kaja Kikermaniga.

Esimene tööpäev lõppes rahvusliku õhtuga Reola Kultuurimajas. Peolaua katmise eest olid hoolitsenud kõik seltsid, kes igaüks oli kaasa toonud midagi meelepärast. Peol esinesid Alatskivi ja Lähte naiskoorid, tantsisid Mäksa pisikesed mudilased. Väga ilusa etteaste oma kaunites valgetes tikud kleitides tegid rahvatantsutüdrukud Kambjast. Aitäh!

Õhtu edenedes astus lavale ansambel „Murre“, kes esitas rahvamuusikat

Naised – elukvaliteedi muutjad ja edendajad maal

Konverentsi teise päeva juhatas sisse regionaalminister Jaan Õunapuu tervitus. Sõna tervituseks võttis veel riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Mai Treial.

Konverentsi peaettekandjaks oli põllumajandusminister Ester Tuiksoo, kes kõneles teemal “Maanaiste organisatsioonide osa elukvaliteedi muutmisel ja edendamisel maal“. Proua minister rõhutas, et Eesti naine peab oskama kohalikku toitu ja enese kätega valmistatud käsitööd reklaamida.

Hea sõnumina tõi minister maanaiste ette, et põllumajandusministeeriumil on plaanis moodustada maanaiste ümarlaud (ega Tartumaa naised seda kaua ei oota, vaid võtavad vajadusel juhtohjad enda kätte!).

Põhiettekannetega esinesid veel Ene- Lukka Jegitejan Eesti Vabaharidusliidust ja Aime Koger Tartu Maavalitsusest.

Järgnesid sõnavõtud, kus tehti kokkuvõtteid ja jagati muljeid esimese päeva töögruppidest. Tänusõnad siin sõnavõtu „Noortekeskuste osa maaelu arendamisel“ eest MTÜ ZZ Noortekas juhatuse liikmele Ruth Kiurule, kes sai oma sõnavõtuga suure aplausi osaliseks. Mina peatusin sõnavõtus valla, kooli ja hoolekandeasutuste koostööl, maanaiste tahtel ja oskusel endid uutes oludes ümber õpetada, oskusel näha abivajajat ja tahtel teda aidata.

Ettekannetest ja sõnavõttudest kõlama jäänud mõtteterad:

  • kodust algab Eestimaa;

  • kui sind ei ole kohal, siis sind ei ole olemas;

  • õpitakse kogu elu – alates vanavanemate tarkusest ja lõpetades igapäevaelu kogemustega

  • igal oma arusaam, identiteet ellusuhtumises;

  • julgus olla ise ja tarkus iseenesest;

  • inimesed vajavad teist inimest, tahavad olla looduse keskel, kuulata ja arvestada vanaema tarkusega.

Ülevaks kujunes konverentsi lõpetamine ühislauluga „Ärkamise aeg“. Saalitäis vapraid naisi tõusis püsti ja laulis Lähte naiskoorist välja kasvanud naiskvinteti eeslaulmisel.

Õhtul koguneti ülipidulikule galaõhtule, kus külakosti pakkusid Haaslava meeskoor ja Rannu naisseltsi noorikud, kes idamaistesse kostüümidesse riietatult kõhutantsu tantsisid. Peo ülevamaks hetkeks kujunes suure kolme trikoloori ja konverentsi logoga dekoreeritud peotordi lahtilõikamine Läti, Leedu ja Eesti naisliidu juhtide poolt. Ilus oli!

Viimase päeva hommik kujunes veidi nukraks, sest ega lahkuminek ei ole kunagi kerge.

Hea meel oli, et külalised ei olnud kiidusõnadega kitsid, need olid sii
rad ja ausad.

Külalised saadetud, istus konverentsi korralduskomisjon maha ja igale anti sõna kokkuvõtete tegemiseks. Kõiki abilisi ei väsinud kiitmast Tartu Maanaiste Liidu esinaine Urve Kaasik. Raske, aga ilus üritus oli. Konverents tuli läbi viia esialgu vene keeles, kuid küll maanaine oma jätkusuutlikkusega õppimise rindel viib tulevikus oma üritusi läbi emakeele kõrval juba inglise keeles.

Hakates seda kokkuvõtet lõpetama, tekkis mul mõte, et miks mitte korraldada vallas või koolides või hoolekandeasutustes näitus teemal „Toit lauale koduaiast“ või „Toit Eestimaa põllult“ või „Eestimaine toit“ või …

Hea inimene, mõtleme selle peale!

Elle Ott,
üks konverentsi projektijuhtidest

Kino maale