Millal algab hooldusraie?

169

Luulelemb raamatukogust: Andres Madisson.. Foto: Peeter Ruuge

  

Kambja raamatukoguhoidja Andres Madissoni värsistatud mõtteavaldused Tuli

Ta sündis maailma koos päiksega

Ta naeratas

Ta saabus siis kui teda kutsus elu

Hetk õndsust silmades, ta kiirgab

inimesele

See hetk on lootus – kasvõi kogu eluks

Kodanlik moraal

Me müüme ennast kui me teeme tööd

Kui puhkan, rahad laiaks löön

Ma ostan auto, ostan teleka

Nii kõhuvalu peletan

Kui arved õigel ajal tasuda

Siis peame sammu kasuga

Kui lehed õigel ajal tellida

Ei teadvus saa siis nälgida

Mu kirg on teater, kino, muusika

Ei lähe kõrtsu luusima

Ma viisi pean ja oskan tantsida

Ei pea ma vara pantima

Mul viinad on ja mul on muusika

Su panust meelalt uudistan

Mul klaas on peos ja sinul suits on suus

Me mõtted viind on armastus

Mandragooria

Kaugel sinimere taga

Asub Mandragooria

Seadustest see riik on vaba

Seal ma tahan elada

Seal ei ole ajalehti

Bürokraate politseid

Pole arveid rahatähti

Vanglaid sõdu kohut

Pakin kohvri asun teele

Ma ei tule tagasi

Vaatan avarale veele

Haid siin saaki tabasid

Vaenlased on silmapiiril

Kuunar uljalt kihutab

Sada koletist mind hiilib

Surnupealuu mastis

Hiigellained torm ja kaljud

Öösel taevas polnud kuud

Laevamehi langes palju

Tekil vedelesid luud

Möödus kuu ja jõudis randa

Kuunar pardal seitse meest

Rahutus kui jõudu annab

Lõpeb öö ja langus

Metafüüsika

Räägid mulle väga palju

Spordist ja poliitikast

Ohkan naerdes sinu nalju –

Ole emaks, näe mus last

Tean et sina näed mind läbi

Tarkuses ja lolluses

Tunnen meelitust ja häbi

Oma hallis olluses

Sina oled lõpp ja algus

Lootus naer ja unistus

Hämarus kaob, nüüd on valgus

Nüüd on õnn ja armastus

Vahel soovin sinu hinge

Enda hinge kaaslaseks

Tunnen rammestust ja pinget

Härjal sarvist haarates

Vahel luban enda vaimu

Mitte hoida endale

Lootuses et saad sa aimu

Mis on tähtis minule

Sina oled lõpp ja algus

Lootus, naer ja unistus

Hämarus kaob, nüüd on valgus

Nüüd on õnn ja armastus

Vahel tüdinud ma kõigest

Ning ei saagi vedama

Nukker tühine ja kõle

Maailm ilma sinuta

Vahel näen end narrusena

Viirastuste maailmas

Siiski mõistan – lummust seda

Ära anda ma ei saa

Sina oled lõpp ja algus

Lootus, naer ja unistus

Hämarus kaob, nüüd on valgus

Nüüd on õnn ja armastus

Hea on elada

Paha valitsus meid ennem rõhus

Nüüd neil sulidel on kahvel kõhus

Joviaalsed sellid nüüd on pukis

Tõuseb kaitsetahe, kasvab rukis

Kui sul mure on siis ole meheks

Anna kõigest teada ajalehes

Üheskoos ju oleme siis targad

Hullumajja hullud, vangi vargad

Ärgem lõhkugem ja lammutagem

Uusi kogemusi ammutagem

Hea on elada kui tööd ei pelga

Saame rattad alla, riided selga

Psycho punk

Päevi halvemaid mul on ja häid

Nagu segane su järel käin

Läbi uduvihma hüüan sind

Rahutu ja ärev on mu hing

Minu vere sina võtta võid

Ära müüa minu mõtted kõik

Kasvõi põrgusse vii minu hing

Tea et enda juurde ootan sind

Läbi uduvihma läksin siis

Nähtamatu jõud mind kaasa viis

Nüüd mu elu saanud õige hoo

Sulle kirjutasin selle loo

Seinad sisesuses

Pealpool on kultuur

Ja allpool kultuuritus

Juuksed on pestud

Aga sokid on mustad

Millal algab hooldusraie?

Kimbuke Kambja raamatukoguhoidja Andres Madissoni luuletusi ilmus mais Tartumaa raamatukoguhoidjate virtuaalses meele- ja häälekandjas Meie Leht. Nüüd, kui luuletused jõudsid Koduvalla veergudele, on Andres juba töökohta vahetanud ja jätkab kutsetööd kodukandis Viljandimaal. Kambjas tegi Andres raamatukogutööd väga murrangulisel ajal – tal oli võimalus alustada elektroonilise kataloogi moodustamist ja elektroonilist laenutamist, kaalukas ettevõtmine oli raamatukogu uutesse ruumidesse kolimine.

Kino maale