Erakonna Eesti Rohelised katteta lubadused

145

Peagi valmivas riiklikus põlevkivi kasutamise arengukavas aastani 2015 on prioriteedina rõhutatud Eesti tarbijate tõrgeteta varustamist elektri ja soojusenergiaga, selleks et tagada riigi julgeolek ja jätkusuutlikkus.

Praegu käib valimisvõitlus ja Riigikogusse pääsemise nimel on rohelised alustanud massilist põlevkivivastast laimukampaaniat, millega kahjuks on ühinenud ka paljud juhtivad ajakirjanikud ja ajalehed.

Poleks midagi katki, kui kriitikud pakuksid välja mingi teostatava alternatiivse lahenduse, kuid selle üle isegi ei vaevuta mõtlema. Kõneldakse uuest energiast, kuid lähema 8 aasta jooksul, mis on meil jäänud aastani 2015, et toimu energeetikas mingit olulist läbimurret.

Ei saa ju mingiks uudiseks lugeda halli habemega tuuleenergiat, mida USA insener D. Hallady kasutas oma farmis veepumpamiseks juba 1854. aastal. Ja ka esimene tuuleelektrijaam ehitati juba väga ammu – 1888. aastal.

Elektrienergiat vaid mõneks tunniks ööpäevas?

Eesti esimene elektrivõrku ühendatud tuuleelektrijaam võimsusega 150 kW rajati 1995. aastal Hiiumaale Tahkunasse. Sellest võimsusest piisaks ainult Kambja aleviku kolme viiekordse maja varustamiseks elektrienergiaga. Uudsust pole siin karvavõrdki. Kas valmistume elektrienergiat saama vaid mõned tunnid ööpäevas?

Keegi ei ole tuuleenergia vastu. Keskkonnaministeerium on möödunud kolme aasta jooksul taastuvenergeetikasse investeerinud 218 miljonit krooni ja andnud rohelise tee 20 taastuvenergeetika projektile, mida toetatakse nii Euroopa Regionaalarengu Fondist kui ka riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetest.

Taastuvenergeetika ennaktempos edendamine on riigis loetud väga oluliseks ja Euroopa Liidu struktuurivahenditest on selleks aastail 2007-2013 ette nähtud ligikaudu miljard krooni.

Praegu jääb taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaal riigisiseses tarbimises 1,5% lähedusse, millega Eesti on Euroopa Liidus tublil 8. kohal. Aastaks 2015 prognoosib elektrimajanduse arengukava taastuvenergia osaks Eestis vähemalt 8%. Paraku sellest ei jätku Eesti kasvavate vajaduste katmiseks ning pealegi on tuuleenergia väga kallis – Eesti tarbija ei suuda tuuleenergiat ilma olulise dotatsioonita kasutada.

Hiljuti tegi Eesti Keskkonnaühenduste Koda põlevkivi arengukava töörühmale ettepaneku suurendada põlevkivi kasutamise ressursitasu seniselt 10 kroonilt 400 kroonile tonni eest, jättes aga tegemata analüüsi, kui palju see tõstaks elektri hinda. Olen kindel, et paljud roheliste erakonnaga sinisilmselt liitunud inimesed põgeneksid erakonnast viivitamatult ja ausa jutu korral oleks ka häältesaak valimistel kindlasti kasin.

Poliitika on valetamise kunst ja selle nimel tehakse igasuguseid sigadusi. See-juures valetamise kvantitatiivseks mõõtmiseks sobivad mõõdikud puuduvad.

Uue energia tulek on kallis ja aeganõudev

Energeetikas on aga kõik täpselt mõõdetav ja arvutatav. Praegu on Narva elektrijaamade kasutusvõimsus 2230 MW, millele lisandub umbes 250 MW muudest allikatest (Iru elektrijaam jt). Kuid see seis muutub kardinaalselt 1. jaanuaril 2016, kui Narva elektrijaamades tuleb tolmpõletamisplokid sulgeda. Siis jääb Narva jaamades koos uute ehitatavate plokkidega kasutusvõimsuseks vaid 1030 MW, mis koos muude allikatega annavad kokku vaid 1280 MW – sellest on Eesti vajaduste katmiseks ilmselgelt vähe. Üksnes möödunud aastal kasvas Eestis elektrienergia tarbimine 8,8%.

Taastuvenergeetika tekkivat vajakajäämist ei kata. Seda ei juhtu isegi sel juhul, kui me alustaksime koheselt massilist tuulikute ehitamist ja paigaldamist ning gaasil ja kohalikul kütusel töötavate kompensatsioonijaamade ehitamist. Unustatakse ära, et praegu veel fantaasiamaailma kuuluv Läänemere tuuleparkide vöönd vajab kümneid miljardeid kroone ja ei valmi tõenäoliselt enne sajandi keskpaika.

Põlevkivitootmist tuleks mõõdukalt suurendada

Rohelised on teinud ettepaneku vähendada põlevkivi kaevandamist 5 miljonile tonnile. Kui sellest kogusest lahutada tsemendi- ja kohalikuks tarbeks mineva õlitootmise vajadused, siis jääks energiatootmiseks vaid sedavõrd tühine kogus, millest ei saaks rohkem kui 200-300 MW. See oleks täna vajaminevast elektrienergiast umbes 10 kuni 15%. See on aga stsenaarium, mida Erakond Eesti Rohelised valijatele ette valmistavad. Ainus realistlik ja riigi jätkusuutlikkust tagav võimalus on mitte põlevkivitootmise vähendamine, vaid mõõdukas suurendamine, et tagada inimestele hubane kodu ja inimväärsed elamistingimused.

Eesti Energia seadis mõningad lootused Ignalina tuumajaamale Leedus, kust loodeti 1/3 osalejana saada 300-400 MW. Nüüd on needki lootused kustumas, sest Poola tõenäolise juurdetulekuga ja jaama võimsuse suurendamisega 3000 MW-ni, ei valmi selline hiidjaam enne aastat 2020. Pealegi avaneb Euroopa Liidu elektriturg aastal 2013 täielikult ja energiat saab Ignalinast see, kes rohkem maksab.

Lõpetuseks tahaksin lisada, et roheliste tulek poliitikasse on tervitatav, kuid nad võiksid rohkem tähelepanu pöörata Eestimaa miljööväärtusega alade kaitsmisele ja säilimisele.

Enno Soodla,
Kambja vallavalitsuse majandusnõunik

Kino maale