Varjusurmast äratatud Q-Klubi esimesed sammud

212

Töö pole tont, keda karta: Q-Klubi aktiivsed liikmed Keimo Palusoo, Tairi Ristisaar ja Kaspar Vesso Vana-Kuustes alleed korrastamas.

  

Q-Klubi, mis eelmise sajandi viimasel kümnendil Kuuste kooli noortele üksjagu tegevust ja närvikõdi pakkus, on taas varjusurmast äratatud. 1990. aastate keskpaigas tegutses Kuuste põhikoolis kultuuri-, kuuvalguse ja kummitustelembeste laste kuningriik ehk teisisõnu Q-Klubi. Q-Klubi ühendas Kuuste kooli tegusaid õpilasi ning õpetajaid, kes üheskoos organiseerisid sisukaid kooliüritusi. Paraku uue aastatuhande alguses Q-Klubi tegevus vaibus.

Grupp aktiivseid 8. klassi õpilasi leidis aga 2006. aasta novembris, et niivõrd vahval algatusel nagu Q-klubi, ei tohi lasta hääbuda.

Novembris toimuski Q-Klubi avaüritus, kus üheksakümnendate klubilised Kaido Mark ja Anne Palumets olid ette valmistanud uutele liikmetele julguseproovi. Lisaks õpilastele läbis julguseproovi uue klubiliikmena ka ajalooõpetaja Kersti Kivirüüt.

Julguseproov seisnes Kuuste rüütlimõisa läbimises pimedas, selleks, et leida üles paberile trükitud ja rulli keeratud liikmevanne. Ülesanne polnud lihtsate killast, sest teatavasti kubiseb Kuuste mõisamaja kummitustest. Ka vastsed klubikandidaadid pidid liikmevande otsingutel toime tulema kadunud parunite Otto Reinhold von Ungern Sternbergi ning Leo von Sieversi tontlike vempudega.

Kollektsioneeritakse põnevaid ja hirmsaid elamusi

Kui kõik uustulnukad olid julguseproovi edukalt läbinud ning klubivande andnud, võis asuda hoogsalt ürituste planeerimisele. Selleks, et ürituste korraldamisega kaasnev loovtöö mõnusamalt sujuks, pidasid klubiliikmed vajalikuks leida endale koolimajas hubane istumisnurgake. Liisk langes ajalooklassi poolitamise kasuks. Vanast arhiiviruumist toodud raamatukapid said laotud ritta keset ajalooklassi, mille tulemusel tekkis klassi tagumisse otsa eraldatud nurgake. Keldrist toodi tugitoolid, milledele tüdrukud õmblesid uue katte. Õpetaja Anne algatusel sai ruum varustatud ka toataimedega ning kõigest sellest täiesti piisas, et peletada klassi tagumisest osast eemale Sigmund Freudi vaim ning luua seal õdus olemine.

Klubi üheks suuremaks ettevõtmiseks sai talvise ööbimisega suusamatka korraldamine. Matk sai reaalsuseks märtsis – vahetult enne suure sula algust. Matkatee viis Kuuste koolimaja juurest läbi metsade, läbi raba ja üle põldude Vooremäele – igipõlisele nõidade ning sortside kogunemispaigale. Nõidu ja sortse Q-klubilised küll ei kohanud, ent öösel külastas laagripaika üks sõbralikumat sorti libahundu. Pilte libahundist ning teistest talvematka seiklustest saab näha Kuuste kooli internetileheküljel pildigaleriis www.kuuste.ee/gallery.

Alates sügisest said Q-klubi traditsiooniks kord kuus toimuvad ööbimised koolimajas. Ööüritustel on pearõhk ühisel filmivaatamisel, aga koos külastatakse kesköö paiku ka Kuuste kandi müstikahõngulisi muinsusväärtusi ning nauditakse põnev-hirmsaid elamusi, mida pakub öövaikuses naksumisi-kriiksumisi tulvil vana mõisamaja.

Töö ja lõbu käsikäes

Q-klubi aktiivsetel noortel on olnud kandev roll ka kõikvõimalike plaanipäraste kooliürituste läbiviimisel – olgu selleks siis isadepäev, emadepäev, sõbrapäev vms. Ent Q-klubi hool ei piirdu vaid koolielu ilusamaks muutmisega – mai lõpus võtsid klubilised käsile lehiseallee korrastamise. Allee lähiümbrusest korjati prügikottidesse silma riivav olmepraht, mida vastutustundetud möödakäijad sinna olid poetanud.

Loodetavasti jätkub Kuuste noortel ka järgnevatel aastatel entusiasmi klubitegevuseks.

Kuulsust Q-klubile!

Kersti Kivirüüt

Kino maale