4.9 C
Kambja
Pühapäev, 10.11.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiiv¥Jumal toitub inimeste rõõmudest ja õnnelikkusest.´

¥Jumal toitub inimeste rõõmudest ja õnnelikkusest.´

Enne teist adventi külastas Unipiha kooli inimõpetuse tundi Kambja koguduse pastor Kristjan Luhamets. Kokkuvõtet tehes leidsid kõik lapsed, et see tund avardas nende arusaamist jõuludest.

„Kõige tähtsam oli see, et me saime teada, kui palju aastaid tagasi Jeesus sündis ja mis temaga edasi juhtus,“ kirjutas hiljem oma vihikusse Karl (4. kl).

Jõulukaardi meisterdamine ja ühislaulmine meeldisid eriti Diandrala ja Kadrile (4. kl).

Slaidiprogrammi vaatamise kõrval jäi kirikuõpetajal aega vastata ka laste küsimustele: Miks jumal ei loonud inimest surematuks? Miks arvatakse, et jumal on loonud inimese? Mida jumal taevas sööb? Miks kõik suured pühad on seotud jumalaga? Miks räägitakse, et jumal elab taevas? Mitu nime on jumalal? Mida jumal teeb? Kas jumal tegigi meile kevade, suve, sügise ja talve?

Küsimusi oli nii palju, et Kambja koguduse õpetaja suutis vastata vaid mõnele neist.

Üheks huvitavamaks küsimuseks oli Laura (3. kl) poolt esitatud „Mida jumal sööb?“

Kambja koguduse õpetaja Kristjan Luhamets vastas: „Eks ta lapsena sõi sedasama toitu, mis tema vanemadki. Hiljem – noormehena – leiba, lambaliha, puuvilju. Kõike seda, mis idamaade toidumenüüs tol ajal oli.“

„Jumal toitub taevas praegu inimeste rõõmudest ja õnnelikkusest,“ leidis seda kuulates Indrek (3. kl).

Jõulude tähenduse arutelu kandus sel päeval edasi veel ka lugemise ja kirjutamise tundi.

Astrid Lindgreni muinasjutt „Jõulud tallis“ neljanda klassi lugemikus andis võimaluse kõrvutada Kristjan Luhametsa ja Astrid Lindgreni räägitut – leida erinevusi ja sarnasusi.

Koolipäeva lõpuks said lapsed aru, et jõulud ei koosne mitte üksnes päkapikkude poolt kommide või mandariinide sussi sisse toomisest, vaid et kogu maailmas tähistatakse sel ajal Jeesuse sündimist.

Nõukogude ajal sündinud-kasvanud lapsevanemad ei tohtinud lastena koolis käies saada teadmisi ei jumalast ega jõuludest. Seepärast ei oska nad praegu ka oma lastele rääkida jõulude sügavamast tähendusest. Näärivana ning kingitused olid viiekümne aasta jooksul ainsad, mida uue aastaga seondati.

Õpilastega vestles Lembit Jakobson

Loetumad