Jõuluaeg kui imeilus muinasjutt Kambja lasteaias

313

Kuidas kõnnib, kuidas kõnnib väike päkapikk?
Tipa –tapa –tipp kõnnib päkapikk.
Vaatab, kuulab, siis ta teab, kus on lapsed head.”

Südamekeste rühma lapsed tulevad saali vaikseltvaikselt. Nad uudistavad peoruumis ehitud kuuske ja lumehangesid. Õues pole ju lund ollagi! Muusikaõpetajast on saanud Lumehelbeke ja õige pea peaks ka Jõuluvana tulema. Lapsed ise sattusid Päkapikkude koju ja leidsid kirja, milles anti teada, et Päkapikud on saunas. Mis muud, kui päkapikumütsid pähe ja kaheaastased „päkapikud” hakkasid ise Päkapikkude kodus ise toimetama.

Luuletus tillukestest päkapikkudest. Laul päkapikkude piilumisest. Tants kommikotist ja kinkide sussi sisse panemi-sest. Tip-tip lumelaul. See kõik tuli meil hästi välja ja Jõuluvana saabuski meie juurde, kui kuljused hakkasid meie käes mängima till- till- till… Natuke kartsime ka jõuluvana, sest me polnud teda kunagi näinud. Kõige parem meel oli meil kommikoti üle, mille Jõuluvanalt saime. Aitäh Jõuluvanale!

Lumehelbeke, tasa, tasa,
langeb aknale tasa, tasa.
Nagu viibiks ta tasa, tasa,
mõtleks tulles ka tasa, tasa.”

Tähekeste rühma lapsed Melani, Nele-Ann, Freddy ja Gabriel sosistavad lumeonnidesse oma jõulusoovid. Sellest ei tulnud suurt tüli, et tuul pöördus ja soovid segi ajas. Tegelikult oligi tore kingiks saada midagi niisugust, millest ise unistadagi ei osanud, mis oli aga ometi hea, armas, soe ja pehme… Kodu poole minnes seisatusid lapsed mitu korda, et jälgida küünlaleekide värelust lumeonnides. Nüüd leiavad päkapikud kindlasti tee meie juurde.

Juba paistiski eemalt terve hulk päkapikke – Saanipäkapikk Kaspar, Postipäkapikud Johanna ja Kristel, Piparkoogipäkapikk Kerttu, Laulupäkapikk Anabel, Õnnepäkapikk Jass, Rõõmupäkapikk Miikal, Unepäkapikk Enriko, Naerupäkapikk Ats, Kommipäkapikk Angela, Pisipäkapikud Karolina ja William, Kingipäkapikk Krister ja Sussipäkapikk Kadi. Päkapikud ukerdasid mööda laste jälgi lumeonnide poole, et endale üks soe ja armas peatuspaik välja valida ja sealt mõni laste sosistatud jõulusoov kinni püüda. „Ootame sind, Jõuluvana! Ootame sind Jõuluvana!” sosistasid lapsed. Ja juba ta tuligi koos Ingliga pakke jagama heaks lapseks olemise eest. Jõululugu luuletuste, laulude, tantsude ja trianglihelidega oli ka hea, armas, soe ja nii pehme…

 

Seisata ja kuulata,
algab meie muusika,
seisata ja kuulata,
lumehelbe muusika.”

Väikse etendusega sellest, kuidas Kratt lasteaeda jõulupeole tahtis minna, üllatasid Mõmmikute rühma lapsi ja lapsevanemaid päkapikud Jorru, Tudu ja Kratt. Õpetajad Eija ja Kristi ning õpetaja abi Eha harjutasid näitlejaks olemist usinalt juba nädal aega enne jõulupeo algust. Tore oli see, kui üks rühma lastest hüüdis Kratti nähes: „See on Eha-tädi!” „Eha-tädi jah, aga praegu lähen koti sisse, tahan teie jõulupeole tulla!” vastas Eha tädi. Lapsed olid vastusega rahul .

Jõuluvana saabus koos Päkapikuga ja kuulas laste kontserti. Lemmiktantsuks sai rühma lastele Lumememmede tants lumepallidega ja Jõuluvana rock. Lapsed lustisid peol koos Hiirekesega, kes oli ka pidutsema tulnud. Meribell andis talle tükikese piparkooki. Küll see maitses hästi!

 

Piparkoogivormid tulid kapinurgast välja,
päkapikupoistele see tegi palju nalja ja nad hüüdsid üheskoos:
„Jõulud, jõulud, kellad löövad till- till- till.”

Muusikalises jõululoos „Lugu sellest, kuidas vallatud tuulelapsed päkapikulaste lumememmed ümber lükkasid” nautisid Summ-summide rühma lapsed rollimängu Koer Muki, Päkapikulaste, Lumehelveste, Lumememmede ja Tuulepoistena. Päkapikuisa Mariana, Päkapikuema Merike ja Saalipäkapikk Anu olid lastele toeks etenduse õnnestumisele. Nagu ikka muinasjuttudes, hakkas ka meie loos valel ajal lund sadama, aga sellest polnud lugu, sest Päkapikulapsed said tuppa tagasi minna enne, kui Tuulepoisid koos Tuuleuusikaga lumememmesid ümber lükkama tulid. Lapsed olid väga tublid, sest nii pikka lavalugu polnud nad enne esitanud. Lõpp hea – kõik hea!

Lõpuks saabuski Jõuluvana koos siniste juustega Ingliga, kes oli väga meie juhatajatädi moodi. Sellise tähepanekuni jõudis Sandra või Hanna – nemad on kaksikud ja on ka väga sarnased. Aga jõuluaeg on ju imedeaeg!

 

Kuuseoksal küünlalõõm nagu väike ingel,

jõulunukrus, jõulurõõm ühteaegu hingel.

Ühteaegu kurb ja hea keset valguslaike,

täna ise ka ei tea oled suur või väike.”

„Kuule, Stella, kas jõulud tulevad varsti?” küsib Mai. „Ei, niipea veel mitte. Kas sa siis ei tea, et enne tuleb talv.” „Aga kas jõulud ei tule mõnikord ilma talvetagi?” küsib Mai uuesti. „Ei usu…” vastab Stella. Niimoodi juttu vestes läksid Krõllide rühma lapsed Stella-Maria ja Mai Jõulutaati otsima. Nad olid ju aasta läbi olnud head ning tublid lapsed ja soovisid saada tänavugi ühte toredat jõulukinki. Teel kohtasid nad Metsaeite, kes ütles, et Jõuluvana majani on veel tükk maad minna. Metsaeit juhatas lapsed kuusikusse, kust kostis Kuuskede laulu. Kummarduste saatel jõudsid Stella ja Mai Inglite koju, kes parasjagu tantsisid imeilusa muusika järgi Inglite tantsu.

Toredad ja usinad Päkapikud juhatasid teed Jõuluvana majani. Kui vajutati uksel olevale nupule, tuligi lastele vastu Jõuluvana. Oh, seda rõõmu! – lapsed ja päkapikud leidsidki Jõuluvana üles! Nüüd võis oodata Jõuluvanalt kommipakki ilusa luuletuse või laulu eest. Jõuluvana soovis ka oma albumisse pilti rühma lastest, kes talle külla olid tulnud. Mis muud, kui pildile!

 

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
tema koduks on vaikne ja lumine laas.
Õhtu süütab ta okste peal tähtede tule,
ingli juustena lumised vaibad on maas.
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,
talle võõraks jääb platside kivine pind,
või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une,
läbi unenäo varjab ja soojendab sind.”

 

Sellise imeilusa lauluga Kerstini esituses algas Lepatriinude rühma jõulunäidend „Jõulurahu aeg”. Kaks nädalat teksti õppimist kandsid vilja – tulemuseks vahva näidend suurepäraste väikeste näitlejate esituses. Tore oleks olnud seda näidendit isegi koolilastele mängida.

Jõuluvana saabus Lepatriinude juurde koos Päkapikuga, kes veel hästi tähti ei tundnud. Jõuluvana otsustas Päkapiku 2008. aasta 1.septembril koos lastega kooli saata. Ega jõulupeol laulud laulmata, tantsud tantsimata ja luuletused lugemata ei jäänud. Jõuluvana küsib ju igal aastal, et kas te laulda ja tantsida ka oskate. Kõik vastavad alati, et oskame küll! Jah, õige see on! Daniel-Stig ja Kerstin kinkisid jõuluvanale kaardid ja Kerstin soovis, et Jõuluvana viiks selle kaardi oma kõige tublimale Päkapikule. Jõuluvana lubas seda teha.

Rõõmurohket uut aastat kõigile lastele ja vanematele soovides

lasteaia muusikaõpetaja Anu Ird

Kino maale