Kuuste kool loob suhteid Aserbaidžaani noortega

219

Pilt:

Töises meeleolus: Aserbaidžaani ja Eesti noorte koostöö tulevikku arutavad Orhan Hasangulijev ja Kaisa Alliksaar. Foto: Kersti Kivirüüt

  

Bakuu elanikud usuvad, et nende kodulinna tänavail toimub igavene hea ja kurja võitlus. Headust esindab mahedaloomuline lõunatuul Gilavar ning kurjust karedavõitu põhjatuul Khazri. Tuulte omavahelise kemplemise järgi hakatigi linna nimetama Badkubeks – mäslevate tuulte linnaks.

Olgu nende vanade legendidega kuidas on, aga maikuus olid kaks Kuuste kooli Q-klubi liiget – õpetaja Kersti Kivirüüt ning 9. klassi õpilane Kaisa Alliksaar – Bakuu tänavatel äkiliste tuulekeeristega alatasa plindris küll.

Ent millised tuuled viisid siis Kaisa ja Kersti kodumailt nii kaugele?

Nimelt otsustas Euroopa Noored büroo tänavu talvel toetada Kuuste kooli Q-klubi õpilasvahetusprojekti “Unity in diversity” 30. juunist kuni 7. juulini 2008 Aserbaidžaanis. Projekti põhisisuks on arendada noorte seas humaanset mõtteviisi ning süvendada demokraatlikke väärtusi.

18.–22. mail teoks saanud ettevalmistava külastuse eesmärgiks oligi täpsustada programmi ning vaadata üle tegevuskohad. Q-klubi esindajaid võtsid vastu Euraasia Juristide Liidu spetsialistid Elmari Mamišev ning Nadir Adilov.

Aserbaidžaanlased – sõbralikud ja osavõtlikud

Kui klubiline Kersti viis aastat tagasi Bakuud külastas, siis näis linn veel visalt kinni hoidvat nõukogulikust välisilmest. Aastal 2008 täidab Bakuu aga väärikalt naftariigi pealinna rolli – uusehitiste ning uute kiirteede rohkuste tõttu oli linn kohati isegi tundmatuseni muutunud. Vaid vanalinna kitsastel tänavatel, tuhandeaastase linnamüüri varjus ning Bakuu sümboli, Neitsitorni, kivistel treppidel sai nautida Aladdini muinasjuttude idamaist hingust.

Eestlast hämmastab Aserbaidžaanis meeldivalt sealsete inimeste avatud sõbralikkus ning osavõtlikkus. Paraku jõuab distantsi tõttu päris suur osa Kaukaasia riikide kohta käivast infost meieni võrdlemisi moonutatuna, mistõttu on siinsetel inimestel mitmeid eelarvamusi.

Kahtlemata eksisteerib teatav etikett, mida tuleb järgida suhtlemisel kohalikega. Ent ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumistavade räme rikkumine võib kaasa tuua pahandusi igas riigis – ka Eestis. Külaline, kes suhtub Aserbaidžaani lahke lugupidamisega, on seal maal armastatud ning teretulnud.

Edasise tegevuse ettevalmistus

Ettevalmistava külastuse töisemaks päevaks kujunes teisipäev, mil kohtuti Aserbaidžaani riikliku laste-, naiste- ja perede komitee esinaise Hicran Huseinova, tema asetäitja Sadaqat Quahramanova ning spetsialisti Ceyran Rahmatullajevaga. Pärastlõunal kohtuti kahe vastuvõtva lapsevanema – Milli Mejlise liikme Gudrat Hasangulijevi ja Aserbaidžaani konstitutsiooniuuringute fondi presidendi Turgut Nurijeviga. Ning kõige tähtsam – kohtuti ka Aserbaidžaani noortegrupi esindaja Orhan Hasangulijeviga.

Vestluses jõuti ühisele arusaamisele, et sellised projektid on äärmised olulised endise NSV Liidu väikeriikidele. Konkurentsis suurriikidega oleme tugevad vaid ühises koostöös, mis peab algama juba maast madalast noortevahelisest suhtlemisest.

Enne lahkumist sai veel pilk visatud projekti potentsiaalsetele tegevuskohtadele ning oligi aeg selleks korraks Bakuule nägemist öelda ja soovida endile Gilavari lennukitiibadesse.

Kaisa Alliksaar,
Kersti Kivirüüt

Kino maale