Eestlus püsib vaid nii kaua, kui Eesti maa on eesti põllumehe käes

178

Eestlus püsib vaid nii kaua, kui Eesti maa on eesti põllumehe käes.“

Kambja rahvakooli mälestusaias on talletatud kiviraamatu leheküljele Kaarel Liidaku tark mõte: „Eestlus püsib vaid nii kaua, kui Eesti maa on eesti põllumehe käes.“

Erametsakeskus aitab metsaomanikul metsa majandada ja puidu müüki korraldada

Meie põhjapoolsetel lähinaabritel on metsaomanike majanduskoostöö toiminud hästi juba mitmete aastakümnete jooksul. Ühistute kaudu müüakse puid, istutakse metsa ja tehakse muid metsamajandamistöid.

Ka Eestis on metsaühistud viimaste aastate jooksul teinud piirkonniti väga tublit tööd. Samas ei ole suurel osal meie metsaomanikest tihtipeale võimalik ühistu poole pöörduda majanduslikku laadi teenuse saamiseks. Omanik teeb metsakaupa jätkuvalt omal käel ja ka metsahooldustööde murede lahendamises on ta pahatihti üksipäini.

Lageraie müügiga võib metsaomanik kenasti toime tulla, sest suur puidumaht tõmbab ostjaid ligi. Lageraie puhul on ka raietegevuses eksimise võimalus väiksem, kui näiteks harvendusraie tegemisel. Mitmete omanike maadele jäävate kraavikallaste puhastamist või väikesemahuliste harvendusraiete tegemist on aga metsaomanike ühistööta raske ette kujutada.

Energiapuidu turg areneb kiirelt

Viimastel aegadel on hakatud aktiivselt rääkima puidu kui taastuvenergia allika laialdasemast kasutamisest. Teisalt on senini riiklikul tasandil küllalt vähe tegeletud just selle küsimuse lahendamisega, kuidas väikese pindalaga ja seetõttu raskesti majandatavatelt erametsaüksustelt vajaminev ressurss kätte saada.

Energiapuidu turg on kiirelt arenev, aga puidu eest makstav lõpphind ei pruugi olla sellisel tasemel, mis tekitab metsaomanikule alati müügikasumi. Tuleb arvestada, et väikesemahulistest raietest saadava puidu tihumeetri ülestöötamishind on küllalt kõrge. Seetõttu ei saa jääda pelgalt lootma vaba turu regulatsioonidele, et puu metsast energiatootjani jõuaks. On vaja veel midagi teha.

Erametsakeskus hoogustab metsaomanike majanduslikku koostööd

Metsaomanike majandusliku koostöö hoogustamiseks käivitas SA Erametsakeskus projekti, mida rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kaheksas Eesti piirkonnas on teenistusse rakendatud konsulent, kelle ülesanne on kohaliku ühistuga koostöös pakkuda piirkonna metsaomanikele lahendusi metsa majandamisega seotud küsimustes.

Nii võib metsaomanik pöörduda konsulendi poole raieõiguse müügi, aga ka metsakasvatustöödega seotud probleemide korral. Abi pakutakse näiteks ühiselt taimede hankimisel, metsauuendamistööde läbiviimisel või muude metsakasvatuslike tööde tegemisel ühistegevuse korras.

Metsa müügi juures on oluline, et konsulent ja ühistu ei soovi metsaomanikult tema metsa ära osta. Nende ülesanne on metsaomanikke müügiprotsessis nõustada, leida kõige tulutoovam ja kõige usaldusväärsem lahendus puidu müügiks. Ühistu võib ka raielangi müügi korraldamise tervikuna enda õlule võtta. Langi müük viiakse läbi enampakkumise korras, mis metsaomanikule tähendab parima turuhinna leidmist. Siinkohal tuleb siiski arvestada ka mõningase vahendustasu maksmisega: kõiki kulusid projekti vahenditest ei kaeta.

Neile metsaomanikele, kes metsakinnistu müügimõtteid mõlgutavad, leiavad konsulendid igatahes lahendused, mis motiveerivad inimest metsaomaniku staatuses jätkama. Näitena välja tuua pikaaegse majandamispartneri leidmise.

Aadressilt www.eramets.ee leiate täpsema info kõigi projekti kaasatud piirkondade kohta.

Tartu maakonnas on metsaomanikud oodatud oma murede lahendamiseks kontakti võtma Palamuse metsaühistu konsulendi Ülo Kriisaga (tel.508 4016, e-post: ulo.kriisa@erametsaliit.ee).

Pöörduge julgesti, projektis tegutsevad konsulendid on metsanduse professionaalid, kelle kohustuste hulka just metsaomanike abistamine kuulubki!

Jaanus Aun,
SA Erametsakeskus juhatuse liige

Kino maale