4.9 C
Kambja
Neljapäev, 25.04.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivOmavalitsusreform tegi sammu edasi

Omavalitsusreform tegi sammu edasi

Ühineda soovivad vallad peavad taotluse ühinemiseks esitama valitsusele 2017. aasta alguseks. Seejärel on valitsusel üle poole aasta aega, et omal algatusel kriteeriumidele mitte vastavad omavalitsused omavahel ühendada või mõne juba kriteeriumeid täitva omavalitsusega liita.

Valitsuses lepiti reformi kriteeriumina kokku, et uute kohalike omavalitsuste minimaalne elanike arv on 5000. Tänastest omavalitsustest on 80% alla 5000 elanikuga, mistõttu puudutab kriteeriumi seadmine enamikku Eesti 213 omavalitsusest. Eesmärk on siiski kõrgem: riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul on valitsuse soov vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumise toetamine — selliste üksuste strateegilise juhtimise ja arengu kavandamise võimekus ja tugevus on oluliselt suuremad.

Reform näeb põhjendatud juhtudel ette ka erandeid.

1. Hajaasustuse erand – kahe kuni kolme omavalitsuse ühinemisel tekib piirkond, mis moodustab geograafiliselt loogilise terviku, on pindalaga vähemalt 900 km² ja seal elab vähemalt 3500 inimest.

2. Arvukate osapooltega ühinemise erand – kui ühinevad vähemalt neli kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud omavalitsusüksust ja nende elanike arv on vähemalt 3500 elanikku.

3. Mereliste saarvaldade erand (Kihnu, Ruhnu, Muhu ja Vormsi saar).

Valitsuse liikmed kiitsid heaks ka ühinemistoetuse kahekordistamise neile omavalitsusüksustele, kelle ühinemisel moodustub üle 5000 elanikuga uus omavalitsus. Kriteeriumitele vastava ühinemise puhul annab riik igale ühinevale kohalikule omavalitsusele ühinemistoetust ühe elaniku kohta 100 eurot, kuid mitte rohkem kui 800 000 eurot ja mitte vähem kui 300 000 eurot.

Lisaks ühinemistoetuste suurendamisele pikendatakse perioodi, mil riik kompenseerib ühinemisest tuleneva võimaliku riigieelarveliste toetuste vähenemise kaheksale aastale ning kahekordistatakse ühinemise tõttu ametist lahkuvate omavalitsusjuhtide (linnapea, vallavanema ja volikogu esimehe) lahkumishüvitist juhul, kui nad ei osutu tagasivalituks.

Riigihalduse minister sai valitsuselt ülesande esitada haldusreformi raamseaduse eelnõu valitsusele heakskiitmiseks 2016. aasta esimeses kvartalis.

Tartumaa kohalikud omavalitsused kohtusid viimati arupidamiseks maavalitsuse korraldatud konverentsil “Üheksa korda mõõda, üks kord liida”, kus praktilisi ühinemiskogemusi tutvustasid Viljandi valla ja Lääne-Saare valla juhid.

Tartumaal on 22 kohalikku omavalitsust, millest 5000 elaniku kriteeriumi täidavad Tartu linn (97 071), Ülenurme vald (6812), Tartu vald (6766) ning Elva linn (5771).

 Tartu maavalitsuse pressiteatest

 

Vallavolikogu liikmed jäid pärast detsembriistungit tavapäraselt jõulukohvi jooma, et lõppevat aastat meenutada ja juba ka uuele mõelda. Vallavanem Ivar Tedrema märkis oma sõnavõtus muuhulgas, et tema ei pea praegu õigeks ühinemisläbirääkimistele aega ja energiat kulutada. Ta viitas asjaolule, et isegi justiitsministeeriumis on kaheldud selles, kas omavalitsuste kohustuslik liitmine on ikka kooskõlas põhiseaduse vaimuga. Vallavanem lisas, et tema jaoks on lähiajal kindlasti olulisem võtta kepp ja kott ning minna Toompeale valla vara tagasi tooma ehk tegutseda Kodijärve mõisahoone munitsipaliseerimise nimel.

 

Loetumad