Kodune kompostimine säästab loodust ja rahakotti

97
Koduse pealt kinnise kompostri võib ka ise ehitada. Foto: Marko Ojakivi

Iga aiapidaja teab, et lopsakad taimed vajavad viljaka mulla poolt pakutavat rammu. Väetavate omadustega komposti saab aga igaüks vähese vaevaga valmistada biojäätmetest. Eesti kodudes tekib igal aastal inimese kohta 300 kilogrammi jäätmeid, sellest ligi kolmandiku moodustavad köögis ja toiduvalmistamisel tekkivad biojäätmed. Nendeks on näiteks riknenud puu- ja köögiviljad, munakoored, kohvi- ja teepaks koos filtriga, majapidamispaber ja salvrätid, aga ka lõikelilled ja ilma potita toataimed koos mullaga.

Toidujäätmeid võib koguda biojäätmete konteinerisse ja ära anda jäätmevedajale, kuid neid saab ka ise aiataimede väetise tarbeks kompostida. Kompostimine ei käi kellelegi kindlasti üle jõu, küll aga vajab see veidi kannatlikkust, tahet ja teadmisi. Enne kompostimisega alustamist tuleks veenduda sobivate tingimuste ja kompostri olemasolus, aga mõelda ka sellele, kes protsessi eest vastutab, vajadusel komposti segab, kas kohapeal on võimalik komposti kasutada jms.

Eesti Maaülikooli veekaitse ja jäätmekäitluse professori Mait Kriipsalu sõnul tuleks kompostimisest mõelda kui küpsetamisest – igaühel on oma retsept ja lähteained. „Aga millises vahekorras neid lähteaineid panna, seda tuleb katsetada,“ selgitab ta. Materjalide tasakaal selgub katsetamise käigus, kuid on kaks aspekti, mis aitavad eduka tulemuseni jõuda. „Esimesi asju, millele mõelda, on piisava hapniku olemasolu. Kui seda on vähe, tuleb võtta hark või varras ning kompost läbi segada,” õpetab Kriipsalu. Samuti tuleks jälgida niiskustaset. Kui niiskust on kompostitavas materjalis liiga palju, hakkab see mädanema. Seetõttu on vajalik komposti liigse vihma eest kaitsta. Vastupidises olukorras, kus kompost jääb liiga kuivaks, võib seda veidi kasta.

„Niiskustaseme määramiseks võta peotäis ja pigista,“ soovitab Kriipsalu. „Kui vett ei tilgu ning kompost on hea mulla lõhnaga, kohev ja struktuurne, on see valmis.“ „Päris metsa ei lähe kompost kunagi,“ julgustab Kriipsalu. Valminud komposti saab kasutada aias väetisena. Eelkõige sobib kompost – sõltuvalt sellest, mida on kompostitud – kasutamiseks õis- ja lehtdekoratiivsete või ka söögitaimede kasvatamisel.

Kompostri võib ise ehitada

Kompostreid leiab kaubanduses mitmesuguseid: on lihtsamaid, aga ka näiteks temperatuurianduri ja soojendajaga variante, et kompost talvel õues ära ei külmuks. Valimisel tasuks läbi mõelda, kuhu on plaanis komposter kodus paigutada ning mida võimaldab rahakott. Poes müüdavate kompostrite hinnad ulatuvad kohati mitmesaja euroni. Tegelikult võib koduse kompostri ka ise ehitada, kui vastav materjal selleks olemas on. Tihti jääb ehitustegevuse käigus üle lühemaid lauajuppe ja siis on hea võimalus neid kompostri tegemiseks ära kasutada.

Kohalikud omavalitsused on kompostritele seatud tingimused välja toonud oma

jäätmehoolduseeskirjades ja need võivad Eesti eri paigus pisut erineda. Üks kindel reegel on, et aeda paigutatav komposter peab olema pealt kinnine, et takistada lindude ja metsloomade ligipääsu. Erinevad tingimused on aga kompostri ja kinnistu piiri vahekaugusele, mis on üldjuhul kolm kuni viis meetrit. Kompostri võib sellise tingimuse olemasolul kinnistu piirile lähemale paigutada vaid naabrite omavahelise kokkuleppe olemasolul.

Lisainfo Taivo Prantsilt

Kino maale
EelmineKäbi ei kuku kännust kaugele
JärgmineKülitse vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projektist