Külitse vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projektist

116
Külitse. Foto: Mihkel Seedre

Hea Külitse piirkonna elanik! Aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise töövõtuleping allkirjastati 12. aprillil 2022, maksumusega 229 830 eurot. Projekt valmib lepingu järgi 2022. aasta lõpuks. Külitse veevärk projekteeritakse Tartu veevärgi baasil.

Veevärgi projekteerimisest

Kõik elanikud, keda projekt puudutab on saanud projekteerijalt kirja, koos selgitava informatsiooniga ja kooskõlastuslehega, kuhu saab liitumissoovi korral märkida liitumispunktide täpsed asukohad. Liitumispunktid projekteeritakse elaniku poolt näidatud asukohta. Seetõttu on oluline esitada liitumispunktide asukoha kooskõlastus (või põhjendatud mittekooskõlastus). Saadetava kirjaga on kaasas AS Tartu Veevärgi poolsed tingimused, mis on edastatud informatsiooniks. Elanik ei pea alustama kinnistusiseste torustike projekteerimist ega rajamist.

Kirja on saanud ka nende elamupiirkondade elanikud, kus on juba toimiv ühisveevärk. Nendest kohtadest tulev info on oluline. On piirkondi, kus vee- ja kanalisatsiooniga probleeme ei ole. Kuid on alasid, kus enam vett ei jätku ja puhasti enam korralikult ei tööta. Ehitusprojekti olemasolu annab nendele piirkondadele tulevikus soovi korral liitumisvõimaluse Tartu veevärgiga. Peale projekti valmimist selgub ka ehitusmaksumus.

Sundvalduse seadmisest kinnistule

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustik projekteeritakse ja paigaldatakse üldjuhul teemaale. Külitses on paljudes kohtades nii, kus maa ei ole eraldi välja mõõdetud, vaid asub eraomandis olevate katastriüksuste piirides. Maaomanikuga, kelle maad torustik läbib, on vajalik sõlmida kas reaalservituut või seada tehnovõrgu omaniku kasuks sundvaldus. Vee- ja kanalisatsioonitorustik hakkab kuuluma vee-ettevõtjale.

Asjaõigusseaduse kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjale ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, jms ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on vajalikud avalikes huvides ning puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus nende paiknemiseks. Reaalservituut seatakse notariaalse lepinguga kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel. Selle sisuks on, et kinnisasja omanik lubab oma maale paigaldada tehnovõrgu, annab loa tehnovõrgu omanikul seda võrku hooldada, remontida ja teha muid tegevusi, mis on vajalikud trassi toimimiseks. Reaalservituudi kohta kantakse märge kinnistusraamatusse.

Sundvaldus tähendab sisuliselt sama, mis reaalservituut. Vahe on selles, et ei sõlmita notariaalset lepingut, vaid vallavalitsuse teeb sellekohase korralduse. Samuti ei tule märget kinnistusraamatusse, sundvalduse ala märgitakse Maa-ameti kitsenduste kaardile.

Mõlemal juhul kirjutatakse lepingusse või korraldusse kõik maaomaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel sõlmitud kokkulepped ja muu trassi haldamist puudutav info.

Erinevus servituudi ja sundvalduse vahel on veel, et kui servituut sõlmitakse alati mõlema osapoole nõusolekul, siis sundvaldust võib seada ka ilma maaomaniku nõusolekuta. Seda juhul, kui kokkulepet ei saavutata, kuid tehnovõrgu rajamine ja hooldamine ilma seda konkreetset maaomandit läbimata on võimatu. Kui ühe maaomaniku mittenõustumine oma maale tehnovõrgu rajamisega jätab suure hulga majapidamisi ilma vee- ja kanalisatsioonigavõrguga liitumisest, saab määravaks avalik huvi.

Vallavalitsuses tegelevad kõnealuse projektiga loo autor, ehitusspetsialist Ragnar Joosep, maaküsimustega maaspetsialist Marge Einola. Projektiga seotud teemadel võib meie poole alati pöörduda.

Taivo Prants
valla keskkonnaspetsialist

Kino maale
EelmineKodune kompostimine säästab loodust ja rahakotti
JärgmineMitmed valla haridustöötajad pälvisid Tartumaa aasta õpetaja aunimetuse