Kambja vallavolikogu istung kolmapäeval, 20. märtsil 2024 Reola kultuurimajas algas kell 17. Istungist võttis osa 19 volikogu liiget, puudusid Argo Meresaar ja Tarmo Kleimann.
Volikogu esimees luges ette valimiskomisjoni otsuse Toivo Saluse volituste ennetähtaegse lõppemise ja asendusliikme Eve Kurist volituste algamise kohta. Vastne volikogu liige Eve Kurist tutvustas end.
Olavi Jänes esines avaldusega.
Päevakord kinnitati ühehäälselt (19 poolt).
Päevakord
Alan Uibo taandas end päevakorrapunkti arutelust ja hääletuselt.
Abivallavanem Toomas Järveoja esines ettekandega, milles tutvustas eelnõud lubada vallavalitsusel osaleda meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ projektiga „Külitse–Ülenurme kergliiklustee lõigu Puraviku–Laikna ehitamine“ ja planeerida Kambja valla 2025. a eelarvesse nimetatud projekti omafinantseering kogumahus kuni 220 000 eurot.
Vallavalitsus on jõudnud Külitse–Ülenurme kergliiklustee Puraviku–Laikna lõigu rahastustaotluse ettevalmistamisega etappi. Meetme raames antava toetuse eesmärk on suurendada jalgrattaga või jalgsi ja abivahendiga liikujate osakaalu, aidates vallal leida lahendus teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgrattaga või jalgsi ja abivahendiga liikumist ning tagada teenustele, sealhulgas ühistranspordile, ja töökohtadele parem ligipääs. Taotluse esitamise tähtaeg on 22.03.2024.
Kuna meetme MATA 2022 kergliiklustee väljaehitamise (Külitse-Puraviku lõik) omaosalus suurenes, ei ole võimalik täies mahus omafinantseeringu tõendamisel tugineda 2024. aasta eelarvele. Eelarvestrateegias on Külitse–Ülenurme kergliiklustee rajamine kavandatud 2024. aastaks.
Vallavalitsus teeb ettepaneku jaotada projekti elluviimine kahele aastale, so perioodile aprill 2024 kuni detsember 2025. Sellest tulenevalt on meetme taotluse juurde vajalik esitada volikogu otsus omafinantseeringu tõendamiseks 2025. aasta osas.
Vallavara valitsemise korra kohaselt otsustab muu rahaliselt hinnatava kohustuse võtmise vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või rahalisi kohustusi üle eelarveaasta.
Arengu- ja planeerimiskomisjon toetas 13.03.2024 koosolekul eelnõud, millega antakse vallavalitsusele luba osaleda meetmes.
Kaasettekandja majanduskomisjoni aseesimees Tanel Melk kinnitas, et majanduskomisjon toetas 07.03.2024 koosolekul ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu otsustas anda loa meetmes osaleda (poolt 18, vastu ja erapooletuid ei olnud).
Alan Uibo taandas end päevakorrapunkti arutelust ja hääletuselt.
Abivallavanem Toomas Järveoja esines ettekandega, milles tutvustas eelnõud lubada vallavalitsusel korraldada riigihange „Külitse-Ülenurme kergliiklustee ehitamine“.
Vallavalitsuse tellimusel on OÜ Esprii koostatud Ülenurme–Külitse jalgratta- ja jalgtee projekti II etappi põhiprojekti, millega antakse lahendus Kambja vallas Soinaste ja Laane külas ning Külitse alevikus rajatavale jalgratta- ja jalgteele. Kergliiklustee algab Soinaste küla ja Tõrvandi aleviku piirilt ja on jätkuks esimeses etapis projekteeritud kergliiklusteele.
Kergliiklustee ehitus teostatakse perioodil 2024–2025 ning ehitushange jagatakse kahe aasta peale osadeks. Hanke üks osa on 2024. aastal Külitse–Puraviku lõigu ehitamine ning teises osas ehitatakse 2025. aastal välja Puraviku–Laikna lõik.
Vallavara valitsemise korra kohaselt annab loa riigihanke korraldamiseks vallavolikogu, kui pakkumismenetluse tulemusel sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta või kui riigihankega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes.
Kaasettekandja majanduskomisjoni aseesimees Tanel Melk kinnitas, et komisjon toetas 07.03.2024 koosolekul ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu otsustas anda luba riigihankeks (18 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud).
Abivallavanem Toomas Järveoja esines ettekandega, milles tutvustas eelnõud koormata tähtajatu ning tasuta isikliku kasutusõigusega Kambja valla kasuks kergliiklustee ehitamiseks ja haldamiseks Kambja vallas Külitse alevikus asuv Ropka raudteejaama kinnisasi (katastriüksuse tunnus 94901:008:0002) ja volitada vallavanemat valla nimel isikliku kasutusõiguse lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Lepingu kulud tasub Kambja vald.
Kambja vallavalitsuse tellimusel on OÜ Esprii koostanud Ülenurme–Külitse jalgratta- ja jalgtee projekti II etappi põhiprojekti, millega antakse lahendus Soinaste ja Laane külas ning Külitse alevikus rajatavale jalgratta- ja jalgteele.
Kergliiklustee on projekteeritud muuhulgas Ropka raudteejaama kinnisasjale, mille riigivara valitseja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning hoonestusõigus (hoonestusõiguse registriosa nr 3527404) on seatud AS Eesti Raudtee kasuks.
AS Eesti Raudtee on OÜ Esprii koostatud projekti kooskõlastanud 28.07.2023. Raudteemaale planeeritud rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks peab kohalik omavalitsus omama rajatava kergliiklustee aluse maa kasutusõigust. Selleks tuleb rajatiste tulevasel omanikul sõlmida isikliku kasutusõiguse seadmise notariaalne leping lähtudes Eesti Raudtee nõukogu 15.12.2020 otsusega nr 130/8 kehtestatud põhitingimustest.
Majanduskomisjon toetas 07.03.2024 koosolekul ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon toetas 13.03.2024 koosolekul eelnõud.
Volikogu võttis eelnõu vastu (19 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud).
Abivallavanem Toomas Järveoja esines ettekandega, milles tutvustas eelnõud koormata tähtajatu ning tasuta isikliku kasutusõigusega Kambja valla kasuks jalgratta- ja jalgtee rajamiseks vastavalt transpordiameti 11.03.2024 korraldusele nr 1.1-3/24/153 järgmised kinnistud:
- Tõrvandi alevikus asuva kinnisasja (registriosa nr 5780350, katastriüksuse tunnus 94901:007:0698) riigitee nr 22132 Ülenurme–Külitse tee lõik 1 maaüksuse km-d 2,66 ja 3,15
- Laane külas asuva kinnisasja (registriosa nr 2484250, katastriüksuse tunnus 94901:001:0255) riigitee nr 22132 Ülenurme–Külitse tee lõik 2 maaüksuse km-d 13,72, 14,18 ja 15,30.
- Külitse alevikus asuva kinnisasja (registriosa nr 5780350, katastriüksuse tunnus 94901:007:0698) riigitee nr 22132 Ülenurme–Külitse tee T12 maaüksuse km-d 5,38 ja 5,39–5,65
ja volitada vallavanemat sõlmima valla kasuks isikliku kasutusõiguse lepingut ja asjaõiguslepingut. Lepingu kulud tasub Kambja vald.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon toetas 13.03.2024 koosolekul eelnõud.
Volikogu võttis eelnõu vastu (19 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud).
Abivallavanem Toomas Järveoja esines ettekandega, milles tutvustas eelnõud nõustuda avalikest huvidest lähtuvalt Lemmatsi külas asuva transpordimaa sihtotstarbega Räni–Raudtee tee T2 katastriüksuse (tunnus 28301:001:1944, pindala 203 m2) omandamisega Kambja valla munitsipaalomandisse maksumusega 1 (üks) euro. Toimingu kulud kannab vald.
Priit Raidvee soovib Kambja vallale üle anda Räni–Raudtee tee T2 katastriüksuse, mis on moodustatud Nurmiku maaüksuse jagamisel. Transpordimaa eraldamine maatulundusmaast oli valla algatus põhjusel, et kinnistu osas on tegemist valla omandis oleva Räni–Raudtee tee laiendusega ning vald soovib rajada tee äärde kergliiklustee. Räni–Raudtee tee teemaa laius on kaheksa meetrit, mis ei võimaldaks kergliiklustee rajamist.
Räni–Raudtee tee T2 katastriüksuse moodustamise kulud olid 634,40 eurot ning maaomanik on nõus katastriüksuse Kambja vallale üle andma maakorraldustoimingutele kulunud summa väärtuses.
Majanduskomisjon toetas 07.03.2024 koosolekul ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon toetas 13.03.2024 koosolekul eelnõud.
Volikogu võttis eelnõu vastu (poolt 19, vastu ja erapooletuid ei olnud).
Abivallavanem Toomas Järveoja esines ettekandega, milles selgitas, et Kambja kalmistu kasutamise eeskiri on kehtestatud Kambja vallavolikogu 30.05.2013 määrusega nr 53 ning see vajab muutmist seoses vahepeal muutunud õiguskatidega ja eeskirja rakendamisel ilmnenud kitsaskohtadega.
Muutmise põhjuseks on asjaolu, et perekonnaseisutoimingute seaduses ei kasutata enam arstliku surmateatise mõistet.
Samuti on praktikas kalmistuvahil tekkinud probleem hauakaevajatega, kes ei ole nõus esmamatmisel kaevama hauda sügavamaks kui 1,5 m, kuna eeskiri selleks ei kohusta. Sel juhul ei ole tulenevalt Kambja kalmistu eripärast tulevikus sinna pealematmine võimalik. Seetõttu soovitakse kehtestada, et esmasel matmisel peab haua põhjani olema minimaalselt 1,8 meetrit ning pealematmisel minimaalselt 1,5 meetrit.
Edaspidi hakkab hauaplatsi ülevaatamiseks moodustatud kalmistu haldaja komisjoni kuuluma vallavanema määratud vallavalitsuse ametnik, mitte ametnik ametikoha nime järgi nagu siiani.
Volikogu otsustas määruse vastu võtta (19 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud).
- Kambja vallavolikogu 20.03.2024 määrus nr 10 „Kambja vallavolikogu 30.05.2013 määruse nr 53 „Kambja kalmistu kasutamise eeskiri” muutmine” jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
- Kambja kalmistu kasutamise eeskiri (uus terviktekst)
Alan Uibo taandas end päevakorrapunkti arutelust ja hääletuselt.
Abivallavanem Toomas Järveoja esines ettekandega, milles tutvustas eelnõud algatada Külitse alevikus asuvate Enno ja Haage tee 23 maaüksuste ja lähiala detailplaneering ning kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 20.06.2022 taotlus Enno ja Haage tee 23 maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda Enno ja Haage tee 23 maaüksuste jagamist elamumaa, transpordimaa ja sotsiaalmaa kruntideks ning elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Planeeringuala suurus on u 11 ha.
Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala osaliselt hajaasustusalal ning osaliselt tiheasustusalal. Tiheasustusala osas on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamumaa. Hajaasustuses on maakasutuse juhtfunktsioon määratama ehk säilib olemasolev maakasutus. Maatulundusaladel on lubatud eluasemete rajamine hajaasustuse põhimõttel. Veel asub osaliselt planeeringuala üldplaneeringu kohaselt kaitsealuse liigi elupaiga/kasvukoha alal.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon toetas 13.03.2024 koosolekul eelnõud.
Volikogu otsustas detailplaneeringu algatada (17 poolt, 1 erapooletu, vastu ei olnud kedagi).
Arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi esines ettekandega komisjoni tegevusest.
Sotsiaalkomisjoni esimees Brit Mesipuu esines ettekandega komisjoni tegevusest.
Toomas Otsatalo esines ettekandega, mille volikogu võttis teadmiseks.
Istung lõppes kell 18.19. Järgmine istung toimub 17.04.2024.
20.03.2024 18.24 – Vallavolikogu 20.03.2024 istungilt
20.03.2024 12.32 – Otse kell 17: Vallavolikogu istung
18.03.2024 19.24 – Vallavolikogu kolmapäevase istungi aruteluteemad
