«Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse va

235

14. septembril toimuva rahvahääletuse hääletamissedelil on hääletamisele pandud seaduseelnõu tekst ja küsimus «Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt?» Hääletaja teeb sedelil ristikese kas Jah või Ei lahtrisse.

> «Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt?»

> Pöördumine

> Dilemma

> Vallasisesed bussiringid rahvahääletuse päeval

> Valik on Sinu: kas JAH või EI Euroopa Liidule

OTSUSTA EESTI TULEVIK!

Meie hääletame Euroopa Liidu poolt.
Ütleme seda kindlalt täna.
Ütleme seda kindlalt homme.
Ütleme oma “jah”-sõna 14. septembril.

Soovitame seda teha kõigil Eesti kodanikel.
Miks?

Eesti on olnud, on ja jääb osaks Euroopast. Koostöös meiega ühesuguseid väärtusi jagavate riikidega suudame kaitsta ja kindlustada oma iseseisvust, arendada oma keelt ja kultuuri. Eesti keelest saab Euroopa ametlik keel, mis kindlustab meie emakeele tulevikku ning innustab seda õppima teiste Euroopa rahvaste liikmeid.

Euroopa Liiduga ühinemise vajadust võib põhjendada ka maisemate kaalutlustega.

Euroopa liit annab meie majandusele uue hoo ja seeläbi tagab iga eesti kodaniku heaolu kasvu ja aitab eestlase elujärje jõukale Euroopa Liidu tasemele. See puudutab igaühe õppimis-, reisimis-, töötamisvõimalusi.

Euroopa Liidu liikmesmaana saame kaitsta Eesti huve nii Euroopas kui kogu maailmas.

Mis saab siis kui me ei ühine Euroopa Liiduga?

Euroopa Liidust väljajäämine tähendab tõsist tagasikäiku majandusarengus.
Euroopa Liidust väljajäämine tähendab julgeolekuvaakumit.
Euroopa Liidust väljajäämine tähendab eestikeelse kultuuri väljavaadete ahenemist.
Euroopa Liidust väljajäämine tähendab Eesti eneseväljendusvõimaluste lakkamist Euroopas.

“Otsusta Eesti tulevik!” pole niisama pelk hüüdlause, vaid igaühe kodanikukohus oma riigi ja rahva ees.

Kutsume kõiki Eesti kodanikke 14. septembril rahvahääletusele, et ise otsustada Eesti arengusuund tulevikus.

Vabariigi President, Riigikogu esinaine ja peaminister

Kino maale