Isad tulid Unipiha kooli külla

201

Suurem osa Unipiha kooli laste isadest kogunes 9. novembri hommikul kooli kõige suuremasse klassi, et üheskoos tähistada Eestis alles juurduma hakkavat isadepäeva.


USKUMATULT PALJU ELEVUST, LUSTI JA NAERU: Tore keeglimäng koos isaga võib alata.

25 suurt ja väikest kuulasid tähelepanelikult luuletusi ja laule, veeretasid koos keeglit, mängisid loteriid ja tantsisid ühiselt rahvalikke tantse “Angliska” ja “Kaks sammu sissepoole.”
Koos pandi kokku tükkideks lõigatud isadepäevalist lauset, kallistati üksteist, söödi kokatädi Anu ja emade poolt kaasatoodud kringlit ning kooke.
“Peres, kus kasvasin, ei tunnustatud isadepäeva. Lasteaias issile kingiks pilti maalides pidime sellel kujutama oma vapraid issisid tankide, püsside ja viisnurkadega,” ütleb Aija Kala.
“Kombeks oli küll tähistada naistepäeva, mis kajastas õrnust, emalikkust, elu andmist ja elu hoidmist, isadepäeva mitte. Mitteametlikult sai selleks nn meestepäev (23.veebruar), mida peeti Punaarmee aastapäeval. Saan alles nüüd tagantjärele aru, et sellisena muutus see päev aga sõjardlikkuse ja verevalamise kultuse kandjaks. Nii juhtuski, et oma elu esimesele tõelisele isadepäevale sattusin alles üheksandal tänavuse talvekuu päeval Unipiha Algkoolis.
See oli tõesti lustlik kogupere üritus, kus nii ettekanded kui mängud tõstsid isa esile kui pere elujõu sügavat, varjatud allikat. Üritus, mis läks hinge oma eheduse ja õrna huumoriga.
Igapäevases sebimises ei märkagi, kui väga võib laps igatseda isa järele just siis, kui isa on siinsamas, ta kõrval. Õpetaja Lembitu ja Karl-Eriku isa Erlendi eteldud dialoog tõi just selle igatsuse esile. Kogesin ka seda, kui vastuvõtlikud on lapsed vaiksele, südamest tulnud sõnale Veeda luuletust kuulates.”
Koju minnes lausub Sille (1.kl) isa Tarvo Sööt õpetajatele: “Ei uskunudki, et see pidu nii palju elevust tekitab.”
Kogesime omakorda, et isad tulevad kooli küll, kui neile ei hakata rääkima üksnes nende laste pahandustest ja õppimisest. Vaid nendega lustitakse, naerdakse koos ühise kohvitassi taga nende vempude ja nurgasseismiste üle samas koolis, kus praegu nende lapsed käivad.
Aitäh, kõigile lastevanematele, kes mahti said tulla.

Lapsevanem Aija Kala,

õpetajad Eha ja Lembit Jakobson

Kino maale