Parvele rajatud Kambja aleviku looduslähedase reoveepuhasti valminuks kuulutamine usaldati 29. oktoobril keskkonnaminister Villu Reiljanile ja põllumajandusülikooli vanemteadurile Katrin Heinsoole: nemad lõikasid läbi pajuokstest vaniku, mis takistas kaasaegse keskkonnaobjekti väravatest läbipääsu.
Enam kui 2,5 miljonit krooni maksnud reoveepuhasti rajamine Parvele on Euroopa Komisjoni, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tehnoloogiainstituudi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse koostöö tulemus. Rajatise projekteeris AS Kobras, ehitustööd tegi firma Hüdroehitus.
Kambja alevik sai uue biopuhasti põllumajandusülikooli teadurite ettepanekul. Keskkonnateadurid otsisid koostööpartneriks sellist omavalitsust, kus huvitutaks biopuhastist, mis teeniks ühtaegu rahvast ja puhta looduse säilitamise eesmärki ning annaks ka teadusele oma osa.
Kambja biopuhasti on projekteeritud arvestusega, et aasta jooksul käib sealt läbi 55 000 kuupmeetrit solki. Enne settetiiki jõudmist läbib reovesi mehaanilise filtri. Talvekuudel suunatakse solk sealt kõigepealt biotiikidesse ning siis jõkke. Suvel pumbatakse reovesi biotiikidest energiapajuistandusse.
Taimkattefiltris reovee puhastamine on teistest tehnoloogiatest odavam. Solgist rammu saanud energiavõsa hakkab andma keskküttekatlas kortermajadele toasooja.
Üks hektar pajuvõsa puhastab aastaga veerandsaja inimese solgi.
“Eesti elu edeneb,” nentis muhelev keskkonnaminister Villu Reiljan Kambja aleviku uudse lahendusega reoveepuhasti avamisel.
Käesoleva “Koduvalla” 11. leheküljel on avaldatud intervjuu põllumajandusülikooli vanemteaduri Katrin Heinsooga, kes on Kambjas teostatava keskkonna-kaitselise projekti teaduslikuks eestveda-jaks
Toivo Ärtis