Raamatukogu on sotsiaalse sidususe looja maal

219

Kambja kooli raamatukoguhoidja Malle Kortspärn viibis 30. oktoobril Võrus maaraamatukoguhoidjate päeval.

“Mitmepalgeline raamatukogu” – nõnda kõlas tänavuste raamatukogupäevade juhtmõte. Ülemaalise ettevõtmise lõppakord anti Võrus, kuhu kogunesid mõttetalgutele maaraamatukoguhoidjad kõikjalt Eestist. Kolleegide seas pidas aru ja vahetas kogemusi ka bussitäis maaraamatukoguhoidjaid Tartumaalt.

Kolmandat korda toimunud ülemaalise maaraamatukoguhoidjate päeva kõigis ettekannetes ja sõnavõttudes tõdeti, et kõige vahetumalt kogeb uueneva raamatukogutöö mitmepalgelisust oma nahal just maaraamatukoguhoidja.

Kokkuvõte olulisematest sõnavõttudest Tartumaa raamatukoguhoidjate hääle- ja meelekandja “Meie Leht” vahendusel:

Esimese visandi raamatukogutöö mitmekülgsusest maal suutis joonistada oma napis tervituskõnes Võru maavalitsuse kultuuri – ja haridusosakonna esindaja Peeter Laurson. Tema sõnutsi hakkab maaraamatukoguhoidja tööpäev tihti ahjukütmisega, jätkub laenutamise ja nõuandmisega ning saab otsa koristamisega.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esinaise Krista Talvi sõnutsi on Eestis juba palju külasid, kus koolide ja rahvamajade sulgemise järel on raamatukogud viimasteks kultuuri- ja hariduse templiteks. Raamatukogude tegevusmissioon on seega tublisti laienenud.

Kultuuriministeeriumis raamatukogundust kureeriv nõunik Meeli Veskus soovitas, et raamatukoguhoidjad peaksid endast rohkem märku andma nii tööandjatele kui ühiskonnale. Meeli Veskuse hinnangul on praegu raamatukogunduses kõige suuremaks probleemiks palgad, eriti maal. Kui 1990ndate aastate algul olid raamatukoguhoidjate palgad võrreldavad näiteks õpetajate ja isegi vallavalitsuse ametnike töötasudega, siis nüüd on vahe paraku juba kahe- või kolmekordne. Täheldatav on seegi, et palgad on maakonniti väga erinevad. “Raamatukogutööst on paraku näha vaid jäämäe pealmine osa,” nentis Meeli Veskus.

Raamatukoguhoidjate Ühingu komplekteerimise töörühma esindaja, Võrumaa keskraamatukogu töötaja Ere Raag võttis jutuks raamatukogude probleemid uue kirjasõna soetamisel. Statistiline analüüs kinnitab, et maaraamatukogud on alarahastatud ega suuda täita raamatufondi moodustamisel rahvaraamatukogudele esitatavaid nõudeid. Suur osa ilu- ja teabekirjandusest ei jõua rahanappusel väikeraamatukogudesse. Hädasti oleks vaja riigieelarvelist toetusprogrammi.

“Raamatukoguhoidja on nagu orav rattas – pidevas liikumises,” iseloomustas Ere Raag oma kolleegide igapäevatööd. “Vaatamata sellele on meie pensionikoefitsient vaid 0,5.”

“Mitmepalgelise raamatukogu hoidja töö vajab korralikumat palka,” nentis Ere Raag. “Maa soolana jagame teadmisi, pipraterana lisame elule vürtsi, terava okkana peame endast teada andma. Olge vaprad!”

Kultuuriminister Urmas Paet kirjeldas oma sõnavõtus raamatukogusid sotsiaalse sidususe loojatena maal. “Raamatukogu ei ole enam kaugeltki vaid raamatute laenutamise ja lehtede lugemise paik.”

Koduvald & Meie Leht

Kino maale