Muusika ja rütm peitub igas inimeses

237

Anu Ird: “Eneseväljendusvõimalused liikumise ja rütmi kaudu on piiramatud.”

Muusikalise tegevuse mõju ja tähtsus laste arengule on ääretult suur. See kujundab laste tundemaailma, toetab laste sensoorset ja intellektuaalset arengut.

Muusikatunnid peavad olema huvitavad. Lapsi köidab laulmine, tantsimine, mängimine lastepillidel, loovliikumine jne. Oma kogemusest töös lastega tean, et huvi muusika, liikumise, tantsimise ja laulmise vastu tekib juba enne seda, kui nad hakkavad rääkima. Muusikategevuse ülesanne ongi äratada huvi ja armastust muusika vastu, õpetada muusika abil maailma avastama.

Muusikast liikumise ja tantsuni

Ainekava koostades ja repertuaari valides lähtun aastaaegadest, kodulooteemadest, rahvakalendri tähtpäevadest, kultuuri- ja muusikasündmustest lasteaias, vallas, maakonnas. Minu muusikatunnid on komplekstunnid, milles lähtun Carl Orffi metoodika põhimõtetest. Selles muusikaõpetuse süsteemis ongi ühendatud kõne, muusika ja liikumine, mis tagab laste mitmekülgsema muusikalise arengu.

Igas lapses on peidus eneseväljendussoov. Lapse kasvades saab häälitsusest kõne ja liigutustest liikumine. Kõnest kujuneb laul, liikumisest tants. Eriti tähtis on see, et sellises õppeprotsessis ei ole laps mitte ainult kuulaja, vaid ka osaleja ning selle läbi ka looja. Muusikat ei tõsteta siin iseseisvaks ega eraldi olevaks – säilitatakse seos kõnega, rütmiga, keha liikumisega, tantsuga.

Muusika ja tants on läbi aegade väljendanud inimlikke tundeid ja püüdnud neid ka äratada. Muusika- ja rütmikatunnid toimuvad meie lasteaias 2. kuni 7. eluaastani. Pean rütmilist liikumist ja laulmist võrdselt tähtsateks laste üldises arengus. Rõõm liikumisest ja tantsust avastatakse lapseeas, kus oma saamatust ja oskamatust veel ei häbeneta. Just siin saan olla mina õpetajana julgustajaks, toetajaks, suunajaks.

Eneseväljendusvõimalused liikumise ja rütmi kaudu on piiramatud, samas tõuseb lapse enesehinnang.

Kuna efektiivselt töötavates koolieelsetes lasteasutustes on küllalt palju üritusi, mis hõlmavad just muusikat, siis kaheksa aastat tagasi tekkis vajadus lisaks muusikaliste põhivõimete arendamisele arendada ka rütmilist liikumist. Kui laps õpib valitsema oma keha, õpib ta valitsema ka oma pead. Rütmikatunnid aitavad efektiivselt kaasa nii laste rütmitunde kui ka rütmilise liikumise – koordinatsiooni, eneseväljendusoskuse, liigutuste sujuvuse, hea kehahoiaku, esinemisejulguse, emotsionaalsuse ja loovuse arendamisele.

Lapsest lähtuv tantsuõpetamine

Et ise areneda ja lastele rohkem pakkuda, otsustasin ennast täiendada aastasel laste tantsu õpetajate kursusel Viljandis. Toredaid tantsuõpetajaid üle Eesti on meie grupis 13, kelle hulgas on huvijuhte, rahvatantsuõpetajaid, aeroobikatreenereid, ringijuhte. Kursus käsitleb inimsõbralikke, lapsest lähtuvaid tantsuõpetamise võimalusi ja meetodeid. Kursust viib läbi Eve Stuudio looja, koreograaf ja tantsuõpetaja Eve Noormets, kelle suunamisel kõike praktiliselt läbi tehes õpime tundma oma keha. Õpime mõistma, mis on loovtants ja improvisatsioon. Õpisisuks on samuti pedagoogika, psühholoogia, folkloorne tantsupärand, lavastusmängud, erinevad tantsustiilid, ning tantsu õpetamise metoodika ja praktika. Kursuselt saame uskumatult palju ideid ja kinnitust sellele, et oleme oma taotlustes õigel teel. Kahju, et vähestes lasteaaedades viiakse läbi rütmika- ja loovtantsu tunde.

Mida annab loovtantsuga tegelemine lapsele?

  • Õpitakse väljendama tundeid liikumise kaudu ja keskenduma iseendale.
  • Vabanetakse üleliigsest stressist positiivse tegevuse kaudu.
  • Paari- ja grupitöö õpetab teistega koostööd tegema.
  • Loovliikumine pakub võimalust ühendada erineva liikumiskogemusega lapsi nii, et kõigil oleks samaaegselt põnev ja vahva tegutseda.
  • Loovtantsus puudub võistluslik moment, kõigil osalejail on võimalik loomingulisust arendada ja nautida.
  • Muusikaüritusi igale maitsele

    Septembrikuust alates toimuvad lasteaias muusikaringid 3-4aastastele ja 5-6aastastele lastele. Ringide tööst võtab osa 37 last.

    Emakeelepäeval laulis vallamajas toimunud kontserdil 6. rühma laste ansambel.

    Kevad tõotab tulla muusikaürituste rohke. Kõigil Kambja kooli- ja lasteaialastel on võimalus minna 1. mail osa saama “Noore tantsu festivalist” “Lapsed laval”, mille üks korraldajatest on laste tantsu õpetajate kursuse läbiviija Eve Noormets. Festival toimub teatris “Ugala”. Kontserdil esinevad igas vanuses noored. Kontsert on tasuta, sõit saab teoks vallavalitsuse toetusel. Edaspidine info saabub koolidesse ja lasteaeda. Lasteaialastel palun kutsuda kaasa üks täiskasvanu. Registreerida Anu Irdi telefonidel 741 6437 või 5649 2679.

    Mai lõpus toimub traditsiooniline lasteaia lauluvõistlus “Mesimummi laululind”. Kui soovid esineda 10-aastaseks saaval üritusel lasteaia vilistlasena laulu või pillimänguga, anna endast teada lasteaia muusikaõpetajale.

    Tore, et linna- ja maakonna lasteaaiad on hakanud koos korraldama ühiseid laulupäevi. Eelmise aasta kevadel võtsime osa Vanemuise Kontserdimajas toimunud laulupäevast “Laul muinasjutus”. Laulu “Unemetsas” ansambel “Jeti” saatel esitasid Mersedes Tuulik, Ristin Kaseorg ja Laura-Liis Daaniel. Sel aastal toimub 27. mail Tartus Toomeorus mudilaste laulu- ja tantsupidu, kus saavad 15 lauluga esineda ka meie lasteaia kümme laululast. Töö laulude õppimisega juba käib.

    Tänan toredaid lapsevanemaid abi eest. Meeldivat koostööd soovides

    lasteaia muusikaõpetaja Anu Ird

    Kino maale