Ansamblimängus peitub võlu

216

Näitemäng.

Kambja näiteringil on mitmeid uudiseid. Kas või see, et isekeskis korraldatud nimekonkursi tulemusena võeti ametliku nimena kasutusele “Püünelind”.

Kevade hakul esietendas “Püünelind” nii Vana-Kuustes kui Kambjas lavastust “Me läheme lahku”, millega käidi ka maakondlikul näitetruppide ülevaatusel. Sellest kõigest kirjutab lähemalt “Koduvalla” kaastööline Teatritegija.

Näitemäng.

Kambja näitering “Püünelind” lõikab loorbereid lavalooga “Me lähme lahku”

Kambja näiteringil on mitmeid uudiseid. Kas või see, et isekeskis korraldatud nimekonkursi tulemusena võeti ametliku nimena kasutusele “Püünelind”.

Kevade hakul esietendas “Püünelind” nii Vana-Kuustes kui Kambjas lavastust “Me läheme lahku”, millega käidi ka maakondlikul näitetruppide ülevaatusel. Sellest kõigest kirjutab lähemalt “Koduvalla” kaastööline Teatritegija.

Kallis lugeja! Ma ei tea, kas minu jutust kah asja saab, aga midagi tahaks nagu ikka ütelda… selle omakandi näitemängutegemise kohta. Vaata, kui ma sulle ütlen sõna „lava“, siis sa muidugi mõtled saunalava ja kukud kohe oma selga sügama ning hääd kasevihta meenutama. On ju nõnda? Püüne peal toimuvad teised toimingud, kuigi see on ka „lava“.

Vahe on nüüd selles, et saunalaval harid sa oma maist ihhu, püünel olles oma vaimu. Vaat selline on lugu, mis. Saunas olles otsid sa ikka seda, mis ta pagan see moodne sõna oli… Ah jah! Privaatsust! Sedasamust omaette olemist. Kui sa aga oled otsustanud püünele astuda, siis ära looda, et sind üksinda jäetakse. Eriti veel, kui sa seal midagi huvitavat oskad ära teha selles näitlemiskunstis. Kohe on rahvas ümber ja pungitavad silmamunad peast välja, et sind paremini näha. Ole siis mees ja näita, et nad mitte asjata pole sind kaema tulnud.

Sellist rahvast, püünerahvast, on Eestimaal igal pool nähtud ja Kambjaski seda vigurit tehtud mitmet aega. Kõigi nende kooris laulmiste ja tantsimiste ning pasunate puhumise kõrval on siinkandis ikka näitemängu tehtud. Ja näed, kallis sõber, tänavugi tulid tublid naised-mehed kokku ja tegid tüki ära! Mis ta nüüd oligi, see autor?! Jah, tõeste – A. Hopwoodi lavalugu „Me läheme lahku“. Nojah! Kohe nagu kurva meeleolu looks selline tüki nimi, aga ei…! Kus sa sellega, otse vastupidi. Kust mina tean, küsid? Käisin ise vaatamas.

Las ma nüüd räägin.

Nii kui eesriie lahti tõmmati, kohe anti uksekella ja vaevalt sai kena välimusega krapsakas teenijanna Anna ukse avada kui oligi üks meesterahvas kohe sees. Anna (Reet Kiuru) püüdis tema hoogu nagu pidurdada, aga ei! End Fritz Välina tutvustanud kodanik (Margo Käsi) tahtis muudkui proua Pärlit näha. Oleks nüüd proua Pärli sedasi ehmatanud, noh et, hirmunult või nii aga ei. Proua Pärli (Iry Sard) silmad lõid kohe särama. „Paluge sisse!“ hüüdis ta rõõmsasti. Mis seal ikka, mõtlesin et küllap lihtsalt mõni koolivend lapsepõlvest. Rõõm oli ka vastastikku selline hoogne… Kohe sai proua kutse teatrisse ja veel õhtust sööma ja tantsima. Mõtlesin, et – tohho pime! Kohe niisuguse hooga läheb lugu käima. Einoh, aga mis mul sellest! Vabad inimesed, las möllavad. Siis läks aga minu pilk hetkeks näitemängulehe peale ja ära usu või oma silmi – proual ju ikka mees ka olemas. Vaat, kus pauk! Nüüd vast kohe midagi juhtub, mõtlesin. Ja nii oligi, kallis sõber. Vaevalt sai see Fritz minema, kui uksest tuligi sisse proua mees Paul Pärli (Margus Kriiva). Selline ontlik, nohisev meheke. Tema räägib oma prouale muudkui – kallis ja kallis ja mis sa arvad, mis proua selle peale teeb? Aina kurjemaks läheb, lausa karub mehe peale ja siis ütleb äkki „Me läheme lahku!“ Mis edasi sai, küsid? Edasi pead ise vaatama! Niipalju võin küll lisada, et püünele tuli tegelasi aina juurde. Lugu läks aina huvitavamaks. Selgus, et perekond Pärlidel olid majanaabrid proua ja härra Ellerid. Proua Eller (Siiri Paap) oli selline kenakene, tujukas või hoopis kavalpea. Eks need naised ole ikka nii ühte kui teist olnud. Tema mees Karl Eller (Peeter Ruuge) oli jälle niisugune kavalate silmade ja elumeheliku hoiakuga härra. Paistis algul kohe ilus paar olevat… Muudkui naeratasid teineteisele.

Ah ei räägi ma sulle rohkem midagi. Tule ise vaatama! Niipalju võin sulle küll ütelda, et seal püüne peal läks see näitemäng nii tuliseks, et mõtlesin vahepeal – nüüd kukub kõik kokku. Eriti siis, kui veel kaks tegelaskuju kohale jõudsid – ekspresstöölised Harri (Raimond Käsi) ja Peeter (Aare Kappet). Vahvad kujud. Aitab, aitab, aitab! Näed nüüd. Luban muudkui jutuotsa kokku võtta, aga ei saa – nii meeldis mulle nende kõigi tegelaste näitlemine seal püüne peal, et ühteteist räägin veel.

Üksmeelne tegutsemine ühises vaimus

Egas ma asjata pääliskirja öelnud – ansamblimängus peitub võlu! Seal nad koos mässasid. Vahepeal mul hakkas kohe tõsiselt kahju sellest härra Paulist. Küll oskas näitleja Margus Kriiva oma tegelaskuju nii tõetruuks teha. Ja sellele aitas igati kaasa tema abikaasana üles astunud sarmikas näitlejanna Iry Sard. Tema võimukus, hoogne käsutamine mõjusid allutavalt tema mehele. Ja see teine paar, perekond Ellerid. Näitleja Peeter Ruuge oskas luua muheda elumehe kuju, kes samas tunneb kiivat armukadedust – tema Elsakene ja teise mehega. Ei! Samas mängis kenasti kogenud lavalõvi kõrval nooruke Siiri Paap. Kavaldas, tujutses, eriti hea oli ta härra Pärliga selles lauaäärses kangemate jookide maitsmise loos. Ilusasti mängis oma väikest osakest näitlejanna Reet Kiuru. Kuidas ta ikka sellele oma raskes peavalus vaevlevale härra Pärlile armsasti munajooki pea parandamiseks pakkus. Koidupuna! Vaata, et oleks härra Pärli lausa patuteele viinud, sest millise õndsa näoga härra ütles „Minu koidupuna!“ Ja need ekspressimehed. Väga hea oli näitleja Raimond Käsi Harrina. See hääl! Kui ikka ütles, siis elumees Karl lausa võpatas. Ja kui ilus väike sähvatus ekspressitöölisena üles astunud näitleja Aare Kappetilt. Lahkudes pistis osavasti laualt põue pudelikese paremat kraami. Milline süüdimatu nägu! See kutsus saalisviibijate poolt kohe esile naeruturtsatused. Naeru ja aplausiga vaheldumisi see lavalugu seal püüne pealkäiski. Tähendab, rahvale lugu meeldis. Minule oli kõige rohkem südantliigutav just see üksmeel, mis näitlejate vahel mängu ajal valitses. See ongi ansamblimäng. See viib edasi. Kuulsingi, et lugu olevat meeldinud mitte ainult kodukandi rahvale. Just seda ansamblimängu kiideti ka Ülenurme vallas Reola rahvamajas toimunud maakondlisel näitemängutegijate ülevaatusel. Selline üksmeelne tegutsemine ühises vaimus tõi sealt Kambja näiteringile „Püünelind“ kaasa kaks laureaaditiitlit! Selle teatritegemise hooaja parimaks meesnäitlejaks tunnistas austatud teatri „Vanemuine“ žürii (Lembit Eelmäe, Raine Loo, Tiia Porss) meie näitleja Margus Kriiva just Paul Pärli osatäitmise eest selles A. Hopwoodi lavaloos „Me läheme lahku“. Nooruke näitlejanna Siiri Paap sai pärjatud parima naiskarakternäitleja tiitliga. Seda Elsa Elleri osatäitmise eest.

Vaat sedasi on lood meie kandis teatritegemisega, kal
lis lugeja. Ja et sul oleks kõik teada, kes selles toredas näiteseltskonnas seda lugu püünele upitasid, siis loe edasi – Jaan Aitaja, Eve Kuiv ja Heli Jaamets. Nõnda siis. Lool lõpp.

Kõike nägi ja kuulis

„TEATRITEGIJA“

Kino maale