Kambja laulupeotraditsioon jätkub 5. juunil

190

Laupäeval, 5. juunil 2004 korraldatakse Kambjas järjekordne suurejooneline kultuuripüha – osalisterohke juubelilaulupeoga tähistatakse 210 aasta möödumist mitmehäälse koorilaulutraditsiooni algusest siinkandis.

Juubelilaulupidu algab kell 15 kooride ja külaliste rongkäiguga vallamaja esiselt platsilt kiriku juurde, kus toimub peotule süütamine ja tamme istutamine kirikuaeda.

Laulupeo kontsert algab kirikus kell 16, esimeste paladena esitab ühendkoor Aili Undi juhatusel Urmas Sisaski “Sanctuse, Eesti missa” ja Gustav Ernesaksa “Muusikale”.

Kambja laulupühast soovivad osa saada Põltsamaa segakoor Heli, Segakoor Vega, Vanemuise Seltsi segakoor, segakoorid Atsalamalt, Kanepist, Nõost, Toivakka kirikukoor sõprusvallast Soomes, Elva naiskoor Kaja, Kuuste naiskoor, Haaslava meeskoor, meeskoor Gaudeamus, Nõo põhikooli lastekoor ja puhkpilliorkester Forte. Juubelilaulupeol osalevad mõistagi ka Kambja segakoor, Kuuste naiskoor, laste- ja mudilaskoorid Kambja ja Kuuste koolidest, mudilaskoor Unipiha koolist, Kambja puhkpilliorkester ja Kambja naisrahvatantsurühm.

Kui laulupeokontsert kella 19 paiku lõpeb, oodatakse dirigente ja kutsutud külalisi vallamajja vastuvõtule.

Kell 19.30 algab Kambja spordihoones simman, millel tantsuks mängib ansambel Anna Minna ja esineb Kambja naisrahvatantsurühm Made Helju Ruuli juhendamisel.

Juubelilaulupidu korraldab 12-liikmeline komisjon: Ivar Tedrema (esimees), Jaan Aitaja (peo kunstiline juht), Heiki Kortspärn, Kalev Laanesaar, Enn Liba, Madis Linnamägi, Hilja Neumann, Eha Paade, Juhan Sakur, Tiia Zeigo, Aili Unt, Toivo Ärtis.

“Koorilaul on tugev hoob ühiskonnas,” mainitakse laulupeo puhul ilmutatud brošüüris. “Koorid aitavad kaasa kultuuri, vaimsuse ja rahvusliku kasvatuse edendamisele meie ühiskonnas.”

Toivo Ärtis

Kambja vallavalitsus palub seoses laulupeoga heisata riigilipud laupäeval, 5. juunil 2004.

Fakte Kambja laulukultuuri lätetelt

EELK Usuteaduse Instituudi kirikuajaloo professori Voldemar Ilja ettekande põhjal (Kambja kooli 302. aastapäeva tähistamisel 1988. a) tõi Kambjasse laulu 1737. aastal toonase Kambja pastori Albrecht Sutori koduõpetaja hernhuutlane Michael Morgner.

Sutor teenis Kambja kogudust aastatel 1719-1758. Morgner oli andekas jutlustaja ja hea laulja ning lauluõpetaja. Seetõttu läks Kambja rahvas vennastekoguduse liikumisega meelsasti kaasa.


Pastor Heinrich August Erxleben (Kambjas aastatel 1785-1808) seisnud lähedastes suhetes vennastekogudusega. Ta lasknud lapsi ja kogudust korduvalt laulda värsse koorikaupa. See olnud suure emotsionaalse mõjuga ja sellisena ka esimesi samme eesti koori-kultuuri tekkimisel (H. Rannap “Muusika eesti perekonnas ja rahvakoolis”). Laululõike esitati meeste, naiste ja laste poolt vaheldumisi, mis lauljate gruppe liites tekitas rikkalikuma koloriidi ning algelise mitmehäälsuse. Sageli lisati laulule ka saatepille.


Hernhuutlased tõmbasid usulisse liikumisse kaasa ka lapsi. Nii organiseeriti 1743. aastal Kambja pastoraadis laste kokkutulek, kus lauldi rohkesti nii üldtarvitatavaid kui ka selleks puhuks loodud laule. Hernhuutlane Schmick laulnud soolona erilist aariat, mille ta oli selleks päevaks lastele loonud (R. Põldmäe “Vennastekoguduse muusikalisest tegevusest meie maal”, lk.7).


Rudolf Põldmäe 1969. aastal ilmunud teose “Esimene Eesti üldlaulupidu 1869” leheküljelt 9 leiame märkme, et Kambjas on mitmehäälsed laulud kõlanud juba 1794. aastal. Allikmaterjaliks on autori uurimus “Vennaskoguduse muusikalisest tegevusest meie maal”, millele on viidatud ka eespool. Kui arvestada seda, milline laulumeeste plejaad oli eelnevalt Kambjat läbinud ja siia oma muusikapanuse andnud, suudame mõista, kuidas ja miks just siin jõuti 18. sajandi lõpuaastatel mitmehäälse lauluni.

Kino maale