Siin on õdus ja pole tunda raha lõhna.

248

Meisterlik ettelugeja: Kui näitleja Tõnu Oja kandis ette Jüri Parijõe vahvaid lastejutte, kuulasid teda pingsalt nii Unipiha kooli õpilased kui kolleegid Aleksander Eelmaa ja Aarne Üksküla.

  

Tippnäitlejad Aarne Üksküla, Aleksander Eelmaa ja Tõnu Oja külastasid Unipiha kooli

Juhusel on oma kindel koht elus. Just tänu juhusele kohtusidki Unipiha kooli lastega meie kolm tippnäitlejat: Aarne Üksküla, Aleksander Eelmaa a Tõnu Oja.

“Ega nad enne ära ei lähe, kui ma küsimusi saan esitada,” muretseb Gerli (3. kl) kirjutamise tunni ajal. ”Millal nad üles tõusevad?” küsib esimesel vaheajal keegi ja piilub õpetajate toa ukse poole, kus näitlejad ööseks ulualuse on saanud.

Kõige rohkem võlus näitlejaid Unipiha laste südikus. “Nad võtsid mind kohe omaks. Ei mingit võõristust,“ ütleb Aleksander Eelmaa lõunalauas Aarne Ükskülale ja Tõnu Ojale. (Paljudele kambjalastele on Sass tuttav eelkõige Luuasaare Ülona Õnne 13-st.) ””Näe! Näe! Seal on tüdrukud,” sositasid poisid mulle, kui ma trihvaamängus lugejaks olin.“

Õpetajaid hämmastas kõige rohkem muidugi see, et näitleja lastega soostus üldse kaasa mängima ning tegi seda mitte peitja, vaid lugejana.

“Olen õppinud samasuguses pisikeses liitklassilises koolis Oiul. Lapsepõlv tuli kohe meelde, kui teie kooliga tutvust tegin. Lapsed on teil hakkajad. Näitasid mulle kurepesa ja punast leedrit. Sain kõik nende kohta teada,” lisab Aleksander Eelmaa muheledes.

Nii nägid ka lapsed, et näitlejad on samasugused eesti inimesed nagu nende ema-isad, onud-tädid. Lavalaudadelt ja reklaamilehtedelt alla astunutena lõbusad ja muhedad inimesed.

Improviseeritud pressikonverentsil said Unipiha lapsed teada seda, et Aarne Üksküla tahaks olla lasteaia kasvataja väikestele poistele ja tüdrukutele.

Näitlejaks ei saada mitte teatrikooli diplomiga, vaid õppima peab kogu aeg. “Teatrikooli lõpetamisega alles õige õppimine algab,“ seletab Aarne Üksküla.

Aleksander Eelmaa lisab omalt poolt: “Õppida tuleb kogu elu. Kui sa seda ei tee, ei jää ju osa meelde.“

Tõnu Oja esituses loetud Jüri Parijõe kaks juttu naelutasid kõige rahutumadki poisid paigale. Vikerraadio unejuttude esitaja tegi seda niivõrd meisterlikult, et õpetajadki ammuli sui teda kuulasid.

„Teie kool erineb linnakoolidest tunduvalt. Siin on õdus ja pole tunda raha lõhna, mis suurtes Tallinna koolides uksest sisse astudes kohe näkku lööb. Üksteisest üle trumpavad firmamärkidega tossud, teksased, moblad – kõik see tekitab lastes ja peredes konkurentsi ning tüli,” leiavad näitlejad õpetajatega hiljem ühiselt kohvitassi taga istudes.

Eha Jakobson

Kino maale