Kambja ja Unipiha folkrühmad lustisid kadripeol

201

Kadrilust: Rahvalikud mängud ja tantsud olid Kambja ja Unipiha koolide ühisel kadripäevapeol igati menukad. Foto: Peeter Ruuge

  

Kambja vallas on ligi 20 aastat viljelenud folkloori Unipiha algkool, tänavu sügisest on rahvalaulu sõprade hulka tulnud ka Kambja kooli folkansambel. Kadrineljapäeval Kambja kooli saali kogunenud 50-60 mudilast lustisid täpselt samamoodi nagu lapsed kadripäeval sada aastat tagasi. Mängiti ja lauldi vanaaegseid töötegemise ja laste lustakaid ringmänge, vaadati üksteise kostüüme ja saadi kadriande.

„See on aja märk, et just noored tulevad tagasi oma maa rahvalaulude ja -tantsude juurde,“ leidsid eelmise vallavolikogu kultuurikomisjoni viimasel töökoosolekul tuleva aasta juunis toimuva Kambja kihelkonna rahvalaulupäeva korraldajad.

Viljandi Pärimusmuusika Festival toob lossimägedesse iga aasta suvel kokku tuhandeid ja tuhandeid noori inimesi. Selleks, et neid jätkuks „oma ja ehtsat“ kuulama, rõõmu tundma ka aastate pärast, ongi tarvis, et rahvalaulu tutvustatakse ja harrastatakse maast madalast. Algkooliiga on selleks sobivaim aeg.

Selle õppeaasta viimasel koolipäeval Palumäel Pangodi järve ääres toimuva Kambja kihelkonna rahvalaulupäeva ettevalmistused on alanud. Unipiha ja Kambja kooli folkrühmade esmakordne kohtumine ei jää kindlasti mitte viimaseks.

Lembit Jakobson

Kambja põhikooli lastes kujundab rahvatantsuoskust ja folklooriarmastust muusikaõpetaja Marika Lehiste.

Tänavune Unipiha ja Kambja koolide kadripidu oli küll esimene ühisettevõtmine, kuid rahvatraditsioone on Kambja koolis ikka ja jälle meeles peetud. On olnud nii mardi-, kadri- kui vastlapeod. Kõik klassid on õppinud ja esitanud rahvalikke laulumänge.

Mitmel korral on õpilaste seas suurt elevust tekitanud rahvapillide eeskujul käepärasest materjalist pillide meisterda-mise võistlused.

Kambja lapsed on osalenud huvikeskuse Kullo poolt Tallinnas korraldatud folklooripidudel. Ühel korral on tagasiteel küüti pakutud Riigikogu liikmele Lia Hännile, kes kambjalaste rahvuslikku lauluoskust tunnustas.

Toivo Ärtis

Kino maale