Pakane tõi külmapühad

195

Äkki saabunud pakane sunnib tegema ümberkorraldusi igapäevaelus. Juba eile hommikuks langes Kambjas temperatuur 24 miinuskraadini. Samal ajal puhus mõõdukas tuul. Täna hommikul mõõtis Kambja TIJ õhutemperatuuriks -28,6 °C. Samuti puhub täna tuul kiirusega 4-6 m/s.

Kuna sotsiaalministri määrus "Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele" näeb ette, et maakoolides ei pea kooli minema 20 miinuskraadise ilma korral  1.-4. klassi lapsed ning 25 miinuskraadi puhul 5.-9. klassi õpilased, siis täna Kambja põhikoolis tunde ei toimunud. Tunde ei toimu ka homme. Külmade jätkudes ei toimu koolides õppetööd ka edaspidi.

EMHI prognoosib lähipäeviks veelgi külmemat ilma. Täna öösel peaks termomeetri näit langema 30 miinuskraadini ning hommikuks võib õues valitseda juba -34°C külma. Homme päeval õhutemperatuur siiski veidi tõuseb (-27°C-ni), kuid tuul tugevneb 8 m/s.

Ka laupäeva ööseks ning pühapäeva hommikuks prognoositakse 35 miinuskraadi.

Päästeameti soovitused

Tugeva pakase (-32 °C) püsimine viie või enama päeva vältel võib kaasa tuua probleeme ruumide kütmisega, kommunikatsiooniliinide katkemist, veetorustike ja trasside külmumist, elektrikatkestusi, alajahtumist ning näo ja jäsemete külmakahjustusi.

Eriti tugeva külma korral soovitab Päästeamet väljas liikuda võimalikult vähe ning seda peavad arvesse võtma eelkõige lapsed ja vanurid. Tähelepanelikult tuleb jälgida ilmaprognoosi ning lisaks õhutemperatuuri üldnäidule arvestada ka nn tuulekülmaga. Oludes, kus termomeetrinäit on – 20 °C ja tuulekiirus 10 m/s, tuleb tegelikuks välistemperatuuriks arvestada – 44 °C (vt ka lisatud külmaindeksi tabelit).

Erilist tähelepanu tuleb pöörata ruumide kütmisele. Puuküttega küttekollete puhul tuleb tingimata jälgida mõõdukat kütterežiimi ning pigem kütta pikemat aega ja mitte väga suure tulega. Hoolega tuleb ka jälgida, et siibrit liiga vara ei suletaks.

Lisa- või täiendava kütmise käigus alternatiivsete elektriliste küttekehade kasutamisel tuleb jälgida, et nii puhureid kui radiaatoreid ei asetata kergesti süttiva materjali lähedusse. Vältida tuleb ruumide kütmist elektri- ja gaasipliitide abil.

Vältimaks hoone tulekahjusid, mis võivad alguse saada võõraste isikute poolt keldritesse ja kuuridesse tehtud tulekolletest, tuleks lukustada uksed ja sulgeda muud juurdepääsud.

Kui temperatuur ruumides langeb liialt madalale, on soovitav sulgeda mittekasutuses olevad ruumid ning tihendada kõik külmakaod vaipade, rätikute või muu sobivaga.

Riietuda tuleb soojalt ja võimalikult mitmekihiliselt. Pea, kaela ja jalgade soojus on kehasoojuse hoidmisel väga oluline.

Sama tähtis on ka korralik söömine ja joomine (eriti sooja), sest toit aitab organismil sooja toota ning joomine hoiab ära organismi veepuuduse. Vältimaks üleliigselt liikumist väljas, on soovitav toiduvarusid soetada mitmeks päevaks.

Torustike külmumisohu vältimiseks tuleb mässida torud lisaisolatsiooniga (nt kaltsud, soojaisolatsiooni materjalid jne). Võimalusel/vajadusel võib jätta kraanides vee kergelt tilkuma. Jäätunud torude ülessoendamisel tuleb kasutada soojakaableid või soojapuhurit. Kindlasti tuleb vältida lahtise tule kasutamist. Ennetamaks torustike külmumisele järgnevat veepuudust, võiks eelnevalt koju varuda ka vett.

Kui temperatuur siseruumides langeb väga madalale ning täiendava kütmise võimalused puuduvad, tuleks kaaluda minekut soojemaid ruume omavate sugulaste või tuttavate poole.

Unustada ei tohiks oma naabreid, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi, näiteks invaliidid ja  vanurid. Samuti võiks inimesed kontakti hoida üksildastes maapiirkondades elavate sugulaste-tuttavatega, et olla kursis nende probleemide ja vajadustega.

Tavaliselt enam hoolitust vajavad ka koduloomad.

Kui sõitmine või reisimine külmaperioodil osutub möödapääsmatuks, tuleb sõidukile varuda piisavalt kütust. Vältimaks külmast tingitud võimalikke probleeme tanklates ja jää tekkimist kütusepaaki ja –voolikutesse, tuleb jälgida, et sõiduki kütusepaak oleks täis. Samuti tuleb jälgida, et masin oleks ettevalmistatud sõiduks talvisteks tingimusteks (talvine diiselkütus, aku, õli).

Madala temperatuuri korral väljas liikudes tuleb nägu kreemitada rasvase kreemiga ning kaitsmaks kopse külma õhu eest, hingata läbi kampsunikrae või salli. Hoiduda tuleb organismi alajahtumisest ja külmumisest. Peamised kehaosad, kus tekivad külmakahjustused on põsesarnad, kõrvad, sõrmed ja varbad.

Tugeva külmatunde korral peaks abi otsima liikumisest. Ka paigal seistes võiks liiguta käsi, jalgu ja sõrmi, sest  aitab parandada vereringet ning toota sooja.

Kui peate osutama esmaabi alajahtumise korral, siis esimesel võimalusel tuleb abivajaja viia sooja kohta (soovitavalt toatemperatuuri) ning alusta aeglast ülessoojendamist seestpoolt väljapoole. Soojade aurude sissehingamine või sooja vedeliku joomine aitab organismil üles soojeneda.

Kohe peale tugevat külmetamist on keelatud minna sauna, kuna järsk temperatuuritõus võib olla organismile ohtlik. Ka ei tohi külmunud käsi ega jalgu panna kuuma vette,  sest temperatuuri järsk muutus võib kahjustada kudesid.

Sügava alajahtumise korral, millega kaasnevad teadvushäired, tuleb helistada hädaabinumbril 112. Märgates maaslamajat, tuleb kiiresti kustuda abi, sest abi kiire saabumine tugeva külmaga on kriitilise tähtsusega.

Külmaindeks

Temp 10 5 -1 -5 -10 -15 -20 -25 -30 -35
2 m/s 9 4 -1 -6 -11 -16 -21 -26 -31 -36
6 m/s 3 -4 -10 -17 -23 -30 -36 -43 -49 -56
10 m/s 0 -8 -15 -22 -29 -37 -44 -51 -58 -65
14 m/s -2 -10 -18 -25 -33 -41 -48 -56 -63 -71
18 m/s -3 -11 -19 -27 -35 -43 -51 -58 -66 -74
NB! Korralikult riietatult võib esineda minimaalseid külmakahjustusi
NB! Katmata kehaosadel külmetushaavandite tekkimisoht
NB! Surnuks külmumise oht

Kino maale