1.9 C
Kambja
Teisipäev, 23.04.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivKeda seati tänavu valla teenetemärgi vääriliseks?

Keda seati tänavu valla teenetemärgi vääriliseks?

  

Järgnevalt Kambja valla teenetemärgi nominentidest.

Voldemar Org

Voldemar Org on sündinud 23. detsembril 1928. a Võrumaal Linnamäe vallas Ala-Käiso talus. Õppimist alustas Voldemar Linnamäe algkoolis, sealt edasi siirdus Antsla Põllumajandustehnikumi, mille lõpetas 1947. aastal agronoomi diplomiga. Hiljem täiendas ennast Kehtna Põllumajandustehnikumis.

Töömehe teed alustas Kanepi agrojaoskonnas. Seal töötas ta kuni 1949. a märtsiküüditamiseni. Vanemad ja mõlemad vanaemad saadeti Siberisse. Voldemar pääses pikast teekonnast tänu juhusele, kuna oli jäänud pärast pikaleveninud koosolekut kontorisse ööbima. Tuli jätta olemasolev töökoht ja asuda kaugemalt tööd otsima. Tööd leidis ta Teedla sovhoosi brigadirina. Alates 1953. aastast asus Voldemar tööle Kambja-mail. Algul Kambja MTJ, Kammeris „Kungla“ kolhoos ja seejärel Raanitsasse kolhoosi „Vaba Kodu“, kuni 1959. aastal liideti kolhoos Kambja sovhoosiga. Töötegemise algusaastad olid rasked, kolhoosis ei olnud tehnikat. Inimesed tegid käsitsi ja hobuste abiga ränkrasket tööd.

Voldemari töökaaslased ja alluvad on rääkinud, et temast õhkus inimlikkust ja austust iga töölise vastu. Ta püüdis lahendada kõik küsimused, nii head kui halvad, positiivselt ja nii, et töö saaks tehtud. Oli ränka tööd ja muret, aga ka ühiseid toredaid ettevõtmisi oma kollektiiviga. Käidi ekskursioonidel, toimusid majandi nääri- ja lõikuspeod, kus oli alati pilli ja lauluga kohal juhataja Oru Volli (nii kutsub rahvas). Samuti oli Volli mees, keda kutsuti austusega igasse perre lõunale või tassile teele, kuid ka sünnipäevadele.

Voldemari tööalaseid teeneid on ära märgitud korduvalt kolhoosi ja sovhoosi ning Tartu ATK poolt: 1968. ja 1984. aastal autahvlil, 1970. ja 1972 aastal omistati rinnamärk, 1987. aastal aukiri ATK-lt.

Voldemar Org töötas Kambja maadel 38 aastat, sellest Paali osakonna juhatajana 17 aastat. Pärast Paali ja Parve osakondade ühendamist töötas agronoomina kuni vanaduspensionile jäämiseni 1991. a aprillis.

Teen ettepaneku esitada põllumees ja rahva austaja Voldemar Org Kambja valla teenetemärgi saajaks. Arvan, et oma panusega rahva elu arendamisel on ta selle ära teeninud.

7. detsember 2006. a.

Mati Luik,
Kambja vallavolikogu esimees

Kalju Kiisler,
Suure-Kambja küla elanik,
endine töökaaslane Kambja sovhoosis

Harri Kolsar

Harri Kolsar on sündinud 7. oktoobril 1928. aastal Kambja vallas Sipe külas tööliste perekonnas. Õpinguid alustas Harri Sipe koolis, mille lõpetas 1942. aastal. Teda huvitas väga geograafia ja ajalugu, kuid sõja tõttu ei olnud võimalik minna keskkooli ja unistus jäigi unistuseks.

Aastatel 1943-44 oli Harri Kolsar külavolinik ja „vallakasak“ (käskude laialikandja).

Haridusteed jätkas Harri Vodja Mehhaniseerimise Koolis, mille lõpetas 1948. aastal, omandades insenermehhaaniku eriala. Teadmisi täiendas ta ka väga paljudel täienduskursustel (Vaeküla Põllumajanduse Tehnikumis, Tihemetsa Tehnikumis ja EPA juures). Enne ja pärast sõjaväeteenistust töötas mitmes Tartu rajooni majandis: Tartu, Laeva ja Villemi sovhoosis nii mehhaaniku kui brigadirina. Töö põllumajanduses ja masinatega meeldis talle väga.

Vaatamata pikkadele tööpäevadele jäi Harril ikka aega sportimiseks. Ta tegeles kergejõustikuga, mängis võrkpalli, kuid lemmikuks oli jäähoki. Ka isetegevusest võttis ta osa, lauldes laulukooris ja lüües kaasa näiteringis.

1967. aastast töötas Harri Vambola kolhoosis, algul farmimehhaanikuna, hiljem varustajana. 1978. aastal liideti Vambola kolhoos Kambja sovhoosiga ja nii jätkas Harri tööd kuni pensionile jäämiseni 1992. aastal.

Pensionil olles on Harri olnud mitmeid koosseise Kambja Vallavolikogu liige ja aidanud kaasa kohaliku elu edendamisele eriti Vana-Kuuste piirkonnas. Ühtlasi tegeleb Harri hoolsalt ajalooga, uurides II maailmasõja aegseid sündmusi Tartu ümbruses, eriti brigaadi „Wallonia“ tegutsemist Kuustes ja Kambjas. Siin langenute (neid oli ligi sada) mälestuseks on Harri eestvõttel Küti järve äärde püstitatud mälestuskivi ja tammepuust mälestusrist.

Eelpooltoodut arvesse võttes teen ettepaneku: annetada Kambja valla 2007. a teenetemärk hr Harri Kolsarile.

Kambjas, 14. novembril 2006. a.

Heiki Kortspärn,
Kambja vallavolikogu liige

Madis Linnamägi

1986. aastal tuli Kambja kooli direktoriks energiline ja kultuurilembene Madis Linnamägi. Kambja koolielus tähendas see uue etapi algust:

Madis Linnamägi eestvõtmisel sai koolist põlistatud ajaloo propageerija ja kaitsja, hariduselu väärtustaja. Eesti rahvas sai laiemalt teada, et kolm sajandit tagasi süütasid Forseliuse kasvandikud haridustulukesed 11 Eestimaa paigas ning Kambjas võeti 1987. a. suvel kokku Tartu- ja Eestimaa talurahvakoolide arengulugu.

Eesti õpetajaskonna sümboli Ignatsi Jaagu kodu- ja töömaile ning eesti rahvakooli 300. aastapäevaks kujundati Madis Linnamägi eestvõtmisel memoriaal, mis koosneb neljast kivist: peakivi, tulealtar, avatud raamat.

Samal ajal avati Madis Linnamägi eestvõtmisel Kambja kiriku aias sümboolsed kalmukivid B. G. Forseliusele, Ignatsi Jaagule, Albrecht Sutorile, Andreas Verginiusele. Koolimajas avati haridusloolised seinaplaadid. Kooliajaloo konverentsil tõstatas Madis Linnamägi küsimuse anda Kambja 8-kl. Koolile Ignatsi Jaagu nimi.

Madis Linnamägi kutsus Kambja kooli eakaaslasi koonduma ja nii tekkis „12 kooli klubi“.

Madis Linnamägi algatusel sai 22. novembril 1989. a. teoks B. G. Forseliuse nime kandev selts, mis populariseerib Forseliuse pärandit, kooliajalugu, õpetajakutset. Madis Linnamägi töötab käesoleval ajal selle seltsi tegevesimehena.

Madis Linnamägi ettevõtmisel valmis ka uue koolimaja projekt, kuid raha puudusel tookord ehitust ei alustatud.

Madis Linnamägi on ise Kambjast eemal olles alati ja suurel määral toetanud Kambja valla haridus- ja kultuurilisi ettevõtmisi. Praegusel ajal on just Madis Linnamägi see, kes jõuliselt ja missioonitundega veab Kambja teemapargi rajamise rasket vankrit.

Madis Linnamägi on varem esitatud 2000., 2001. ja 2004. ja 2006. aasta Kambja valla teenetemärgi kandidaadiks.

Eelpooltoodut arvesse võttes ja Kambja vallale osutatud suurte teenete eest teen ettepaneku annetada 2006. aasta Kambja valla teenetemärk härra Madis Linnamägi’le.

Kambjas, 14. novembril 2006. a.

Heiki Kortspärn,
Kambja vallavolikogu liige

Vaiki Agarmaa

Vaiki Agarmaa on olnud Kambja kultuurielu edendaja 1974. aastast. 26 aastat hoidis ta Kambja raamatukoguhoidjana erksana kohaliku vaimuelu. /—/

Eelpooltoodut arvesse võttes ja Kambja vallale osutatud suurte teenete eest teen ettepaneku annetada 2007. aasta Kambja valla teenetemärk proua Vaiki Agarmaale.

Lembit Jakobson,
Kambja vallavolikogu liige

Loetumad