Terve ja turvaline Tartumaa – kas see on utoopia?

203
Pilt:

Koosmeeles: Tartumaa terviseaktiivi energialaagris osales tervist edendava Kambja lasteaia esindajana ka Katrin Luik (teises reas paremalt esimene).

Üle poolesaja tervislikku eluviisi väärtustava tartumaalase kogunes 18.–19. augustil Võrumaal asuvasse Uhtjärve Ürgoru Nõiariiki, kus sai teoks esimene Tartumaa terviseaktiivi energialaager. Terviselaagri kuulutas avatuks Tartu maavanem Esta Tamm. Laagrile kohaselt heisati laagrilipp. Tartu maakonna terviseaktiivi kokkusaamise peateemaks oli „Terve ja turvaline Tartumaa“.

Kahe toimeka päeva sisse mahtusid seminar „Terve ja turvalise Tartumaa strateegia“ lähtepunktidest, tutvumine turvalise kogukonna programmi kogemustega Eestis ja piiri taga, mõttetalgud töögruppides ning tervist toetavad tegevused.

Lektor Anu Kasmel, esimese eestikeelse terviseedenduse käsiraamatu autor, võrdles eestlaste tervisenäitajaid teiste EL liikmesriikide elanikega. Masendav on kuulata tervise valdkonda puudutavat statistikat, kus oleme vigastus- ja mürgistussuremuste näitajatega maailma esikümnes. Parem ei ole olukord ka meie südame-veresoonkonnahaiguste, vähktõbe põdejate kui ka sõltuvusainete tarbijate ning HIV positiivsete arvuliste näitajate poolest.

Pidime tunnistama, et Eesti on häbiväärses tagareas rahvastiku keskmise eluea näitajate alusel.

Kuidas muuta olukorda Tartumaal?

Tartumaa terviseaktiivi energialaagris osalesid Tartumaa tervisenõukogu ja traumaennetusmeeskonna liikmed – Tartu maavalitsuse, Tartumaa omavalitsuste liidu, Elva linnavalitsuse, Elva haigla, Tartu Ülikooli kliinikumi, Eesti haigekassa, Tartu Ülikooli, Lõuna politseiprefektuuri, Tartumaa Spordiliidu, Lõuna-Eesti päästekeskuse, Tartu teedevalitsuse, koolide, lasteaedade ja kodanikuühiskonna esindajad.

Üle poolesaja erineva ametiasutuse esindaja ja erialaspetsialistiga arutati kahe päeva jooksul läbi, mida me tahame saada ja miks ning kuidas seda saavutada.

Terve ja turvaline Tartumaa!? Kas on see utoopia? Peeti ajurünnakuid ja tehti grupitöid.

Tartumaa ühendatud tervisenõukogu liikmed arutasid tegevuse koordineerimise vajaduse üle. Siiani on tegeletud ennetustegevusega valdkonniti.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse direktor Margo Klaos tõdes, et seni on Tartumaa jätnud oma ressursid kasutamata. Klaose sõnul hakkavad asjad kulgema siis, kui kohalikud omavalitsused hakkavad ise oma territooriumil probleeme nägema ja vajadusi kaardistama.

Terviseauditist Jõgevamaa omavalitsustes tõi näiteid Eha Anslan.

Tervisenõukogu ja traumaennetusmeeskonna liikmed arutasid koostöövõimaluste üle ja kuulasid ülevaadet ennetustegevusest päästeametis ja maanteeametis.

Koolide ja lasteaedade esindajad moodustasid omaette töögrupid.

Koolide töögruppi juhtis Siivi Hansen Tervise Arengu Instituudist. Tartumaa koolide esindajad kinnitasid ühiselt, et tähtis on käivitada koostöövõrgustik ja leida koordineerija selle vedamiseks. Võrgustik on oluline info liikumiseks. Oluliseks peeti ka kogemuste vahetamist ja ühisürituste läbiviimist maakonnas nii lastele kui ka õpetajatele. Tartumaa erinevate koolide 17 esindajat leidsid, et koos on kergem mägesid nihutada.

Lasteaedade töögrupi moderaatoriks oli Liana Värava Tervise Arengu Instituudist. Grupitöö kokkuvõtteks pandi kirja märksõnad: kaardistada vajadused, luua ühine visioon, käivitada koostöö, vahetada kogemusi, koostada ühine tegevuskava, leida lisaressursse ning kaasata uusi tegijaid terviseedendusse. Igale lapsele vanavanemad! – lühike visioon, mis jäi kõlama üksmeelsest kokkuvõttest, mille koostamisel osales 15 lasteaedade esindajat.

Anu Kasmel tõi näiteid rahvusvahelisel tasandil ja ka Eestis seni juba 10 aasta jooksul terviseedenduse vallas toimunust.

Koos arutati läbi visioon turvalisest kodukandist. Positiivseid emotsioone said osalejad hea praktika näidetest, mida Tartumaal mitte vähe ei leidu.

Oma kooli pikaajalistest tegemistest rääkis Puhja gümnaasiumi inimeseõpetuse õpetaja ja naeruteraapia koolitaja Ülle Närska. Positiivseid näiteid jagasid veel Valguta lasteaed-algkooli, Vara põhikooli, Rõngu ja Ilmatsalu lasteaedade esindajad. Tervistedendavate linnade liitu kuuluva Elva linna tegevusi tutvustas linnaarst Ülle-Reet Raadi ning kooli tegemistest kõneles kooliarst ja perearst Signe Ustav.

Keegi ei tohiks küll kahelda selles, et eestvedajad, kes ennast aastaringselt panustavad teiste kaasamisele, vajavad ka ise lisaenergia laadimist. Uhtjärvel ammutati seda mitmel erineval moel – nii mõttekaaslaste õlg-õlatundest kui põnevaid elamusi pakkuvast Nõiariigist. Võisteldi luuaviskamises, testiti teadmisi meeskonnatöös ning vastupidavust taime- ja kanuumatkadel.

Terviseedendus on startinud!

Kokkuvõtteks kasutan terviseedenduse teooria ja praktika käsiraamatu autorite Anu Kasmeli ja Andus Lipandi mõtteid:

„Terviseedenduse valdkonna juurutamine nõuab suuri jõupingutusi, milleks on vahel vaja isegi erakordseid meetmeid, nagu näiteks nagu vee peal jooksmine, et saavutada ühiskonna tervisttoetavaid muutusi.

Kui aga start on hoogne, siis peaks ka lend olema tulemuslik!“

Terviseedenduse start Tartumaal on antud…

Lea Saul
Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna terviseedenduse peaspetsialist

Kino maale