Kambja vallavolikogu istung kolmapäeval, 27. augustil 2025 Reola kultuurimajas algas kell 17. Istungist võttis osa 18 liiget, neist 4 elektrooniliselt. Puudusid Arne Peda, Leho Liiv ja Toomas Kalja.
Päevakord kinnitati 18 poolthäälega.
Päevakord
Kambja vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Anneli Vetka esines ettekandega eelnõust, millega soovitakse muuta Kambja vallavolikogu 18.09.2024 määrust nr 16 „Huvihariduse ja huvitegevuse toetamine“. Muutmise eesmärk on täpsustada korra sätteid, mis praktikas on tekitanud küsimusi korra rakendamisel.
Olulisemad muudatused:
- § 1: lisatud lõige, mis võimaldab vallavalitsusel kinnitada taotluste ja aruannete vorme.
- § 2: täpsustatud mõistet toimetulekuraskustes või riskirühma pere (lisatud suure pere ja sissetuleku piirang).
- § 3: selgemalt määratletud pearaha-, õppuri- ja transporditoetuse abikõlblikud kulud.
- § 5: õppuritoetust võib kasutada ka võistluste ja ürituste osalustasude katmiseks.
- § 6: täpsustatud transporditoetuse tingimusi, sh ühistranspordi kättesaadavus ja võistluste transpordi võimalus.
- § 7: täpsustatud, kuidas arvestatakse transporditoetust, sh välisriigi võistlustel.
- § 8: vallavalitsus võib nõuda lisadokumente sissetuleku ja varalise seisu kohta.
- § 9: komisjoni suunatakse vaid pearahatoetuse taotlused, teised lahendab osakonna ametnik vallavalitsuse otsusel.
Muu:
- Teisi õigusakte ei ole vaja muuta ega kehtetuks tunnistada.
- Vallaeelarvele täiendavaid kulusid ei kaasne.
- Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Kaasettekandja haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Heiki Sarapuu selgitas, et komisjoni koosolekul ei olnud kvoorumi nõue täidetud seetõttu seisukohta ei kujundatud.
Volikogu otsustas määruse vastu võtta (17 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Kambja vallas Kammeri külas asuva Asumetsa (kü tunnus 28301:001:1523) maaüksuse osaala ning lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseiskohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 03.04.2025 taotlus Kammeri külas asuva Asumetsa maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Asumetsa maaüksusele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. P
Planeeringuala suurus on u 5,1 ha.
Kambja valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala üldplaneeringu põhikaardil valgel maaalal, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata.
Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni ühehäälset toetust eelnõule.
Volikogu võttis otsuse vastu (18 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Pangodi külas asuva Järveääre (kü tunnus 28201:008:0548) maaüksuse ja lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Kambja vallavalitsusele esitati 18.03.2025 taotlus Pangodi külas asuva Järveääre maaüksusel detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust elamumaamaa sihtotstarbega Järveääre krundile ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Planeeringuala suurus on u 2 ha.
Üldplaneeringu kohaselt maaalale maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud ehk säilib olemasolev maakasutus. Planeeritav maaüksus asub Pangodi maastikukaitseala Pangodi piiranguvööndis. Kambja vallas on Pangodi maastikukaitseala piires kehtestatud Pangodi maastikukaitseala üldplaneering, mis on suurema detailsusega kui üldplaneering. Pangodi maastikukaitseala üldplaneering ja üldplaneering täiendavad teineteist ning üldplaneering ei muuda maastikukaitseala üldplaneeringut, kuid võib seada täiendavaid kitsendusi analoogiliselt teistele maaaladele seatavate tingimustega. Juhul, kui üldplaneering ja Pangodi maastikukaitseala üldplaneering ei ühti mingis osas, tuleb maastikukaitseala piires aluseks võtta Pangodi maastikukaitseala üldplaneering. Kui Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringus on mingi valdkond reguleerimata, kuid üldplaneeringus on see reguleeritud, tuleb arvestada üldplaneeringus toodut.
Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu järgi on maaüksusele osaliselt määratud elamumaa juhtotstarve ning määratud konkreetsed arhitektuurilised ehitustingimused. Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu kohaselt on kogu üldplaneeringu ala määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Sellest tulenevalt on detailplaneeringu koostamise kohustus.
Detailplaneeringu koostamisel on vajalik koostada maastikuanalüüs, mille eesmärgiks on analüüsida üldplaneeringus toodud tingimusi ning hoonestuse sh arhitektuurinõuete sobivust piirkonda. Tuleb arvestada maastiku reljeefsusega, tagada vaadete säilimine.
Täiendavate uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu võttis vastu otsuse (18 poolt).
Eelnõu esitaja soovis lisada eelnõusse muudatusi. Enne muudatuste tutvustamist, keegi hääletust ei soovinud.
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette kinnitada Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste täiendatud lähteseisukohad
Kambja vallavolikogu 21.09.2021 otsusega nr 159 algatati Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneering, kinnitati lähteseisukohad ning otsustati mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist.
Planeeringu menetlus on jõudnud arvamuste avaldamise ja kooskõlastamise faasi. Arvamused on esitatud ning detailplaneering on kooskõlastatud.
Võrreldes esialgse ideega on detailplaneeringu lahendus oluliselt muutunud ega vasta täielikult 21.09.2021 otsusega nr 159 kinnitatud lähteseisukohtadele.
Vallavalitsus leiab, et menetlust on võimalik jätkata muutunud lahendusega, kuid selleks on vajalik lähteseisukohtade täiendamine.
Eelnõusse muudatuste sisseviimise üle keegi hääletada ei soovinud.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu võttis eelnõu koos muudatustega otsusena vastu (17 poolt, 1 erapooletu)
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette kehtestada Räni alevikus asuvate Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ja lähiala detailplaneering.
Kambja vallavolikogu algatas 16.02.2022 otsusega nr 24 Räni alevikus asuvate Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu ning kinnitas lähteseisukohad selle koostamiseks.
Üldplaneeringu kohaselt on Lõo maaüksuse juhtfunktsiooniks määratud äri- ja tootmismaa, Lõovälja ja Sireli maaüksuste juhtfunktsiooniks aga elamumaa. Seetõttu koostatakse Lõovälja ja Sireli maaüksuste osas üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut.
Koostatud planeeringulahenduse järgi moodustatakse planeeringualal kümme ärimaa krunti ja kolm transpordimaa krunti. Ärimaa kruntidele on kavandatud ehitusõigus kuni kolme hoone püstitamiseks. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on krundi suurusest olenevalt 2 700–4 200 m². Maksimaalne hoonete kõrgus on olenevalt piirkonnast 12 või 10 m. Planeeringulahenduses on määratud ka tehnovõrkude rajamine, juurdepääsud, parkimislahendus, haljastus ja heakord ning detailplaneeringu elluviimise tingimused.
Planeeringulahendus esitati kooskõlastamiseks ametiasutustele ja arvamuse andmiseks isikutele (sh piirinaabrid), kelle huve detailplaneering võib puudutada. Selle aja jooksul palus üks piirinaaber täiendada lahendust nii, et oleks tagatud tulevikus liitumisvõimalus kavandatava taristuga. Samuti tehti ettepanek vähendada hoone kõrgust arvamuse andja kinnistuga piirnevas ulatuses. Huvitatud isik nõustus ettepanekutega ning planeeringulahendust korrigeeriti vastavalt.
Detailplaneering kooskõlastati päästeameti ja tehnovõrgu valdajatega. Transpordiametile saadeti planeeringulahendus arvamuse andmiseks, kuid vastuväiteid ega täiendavaid kommentaare ei esitatud.
Avaliku väljapaneku perioodi jooksul esitas üks piirinaaber ettepaneku, millega vallavalitsus ja huvitatud isik nõustusid – seetõttu planeeringulahendust täpsustati ning avalikku arutelu ei korraldatud.
Planeerimisseaduse § 138 kohaselt esitas vallavalitsus detailplaneeringu heakskiitmiseks regionaal- ja põllumajandusministeeriumile. Ministeerium tuvastas esitatud materjalides puudused ja tagastas need kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist edastas vallavalitsus materjalid uuesti maa- ja ruumiametile, kes kiitis detailplaneeringu heaks oma 26.06.2025.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu võttis otsuse vastu (17 poolt, 1 erapooletu).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega, milles selgitas, et 05.02.2024 esitas OÜ Kõrveküla Kodu Kambja vallavalitsusele taotluse Kambja vallas Räni alevikus asuva Leilovi tee 26 maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.
Leilovi tee 26 maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa ning kinnistu suurus on 114 641 m². Ehitisregistri (EHR) andmetel on kinnistu hoonestatud järgmiste hoonetega:
- elamu (ehitisealune pind 108 m²)
- saun (25 m²)
- ait (26 m²)
- laut (121 m²)
- kuur (23 m²).
Maaüksust läbivad elektriõhuliinid, elektrikaablid ning vee- ja kanalisatsioonitorustik. Osa alast asub maaparandushoiu-alal, kus paikneb ka maaparandussüsteemi eesvool. Maaüksusele ei ole kehtestatud detailplaneeringut ega antud projekteerimistingimusi ehitusõiguse saamiseks.
Alale ei jää looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid.
Taotluse kohaselt on eesmärk kaaluda maatulundusmaa kruntimist ning määrata kruntidele järgmised sihtotstarbed: elamumaa, ärimaa, sotsiaalmaa ja transpordimaa. Elamumaa kruntidele soovitakse anda ehitusõigus üksikelamute, kaksikelamute, ridaelamute ja abihoonete püstitamiseks, ärimaa kruntidele aga ärihoonete rajamiseks.
Sisuliselt on tegemist ettepanekuga muuta Kambja valla üldplaneeringut, määrates maatulundusmaa alale elamumaa juhtotstarbe ning laiendades tiheasutusala.
Kambja vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51 kehtestatud üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala hajaasustuses ja on määratud maatulundusmaaks. Samuti on tegemist väärtusliku põllumajandusmaaga.
Üldplaneeringu järgi:
- maatulundusaladel ei nähta ette uusi arenduspiirkondi
- elamuehitust lubatakse hajaasustuse põhimõttel
- detailplaneering tuleb koostada, kui kavandatakse enam kui viis elamukrunti
- minimaalne krundi suurus elamuehituseks on 5000 m²
- kaksik- ja ridaelamud on lubatud vaid tiheasutusaladel
- väärtuslikke põllumajandusmaid tuleb hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna ning vältida elamualade rajamist neile (v.a üksikelamud hajaasustuse põhimõttel).
Seega ei ole kavandatav tegevus kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 8 kohaselt peab planeering tagama kasutajasõbraliku ja turvalise elukeskkonna ning väärtusliku ruumilise struktuuri säilimise. PlanS § 128 lg 2 p 1 järgi ei algatata detailplaneeringut, kui see on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga.
Vallavalitsuse hinnangul ei ole elamumaa juhtotstarbe määramine ja tiheasutusala laiendamine otstarbekas, sest:
- vallal on veel kasutamata elamumaade reserve
- uutele elanikele ei ole võimalik tagada vajalikke sotsiaalseid teenuseid
- taotlus ei sisalda piisavat motivatsiooni üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks.
Vallavalitsus edastas 31.12.2024 taotlejale detailplaneeringu algatamata jätmise eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks, määrates tähtajaks 30.01.2025. Taotleja ei esitanud oma arvamusi ega ettepanekuid ei tähtajaks ega hiljem.
Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu võttis otsuse vastu (18 poolt).
Kuldar Lepik ja Eve Kurist lahkusid istungilt.
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette nõustuda avalikest huvidest lähtuvalt Kambja vallas Räni alevikus asuva Ränirahnu tee T1 (katastriüksuse tunnus 28301:001:2665, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindalaga 843 m2) omandamisega kokkuleppel Kambja valla omandisse.
Kambja vallavalitsuse tellimusel koostas OÜ Landverk Ränirahnu tee rekonstrueerimise põhiprojekti nr T2317, mille kohaselt kulgeb planeeritav ja avalikku kasutusse jääv tee osaliselt Ränirahnu tee T1 kinnisasjal (katastriüksuse tunnus 28301:001:2665, pindala 843 m²).
Vallavara valitsemise korrale omandatakse vallavara õigusakti või tehingu alusel avalikuks otstarbeks, kohaliku võimu teostamiseks või tulu saamiseks.
Kuna tegemist on avalikes huvides vajaliku teega, on kinnisasja omandamine põhjendatud. Avalik huvi seisneb üldplaneeringule vastava piirkonna teedevõrgu rajamises ja korrashoius, elanikele paremate liikumisvõimaluste tagamises ning ligipääsus vaba aja veetmise võimalustele. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas muu hulgas elamu- ja kommunaalmajandust ning valla teede ehitamist ja korrashoidu.
19.06.2025 tegi vallavalitsus kinnisasja omanikule OÜ Ideaal Kinnisvara (registrikood 14408851) ettepaneku maaüksuse võõrandamiseks Kambja vallale hinnaga 1 euro. Omanik nõustus ettepanekuga.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu võttis otsuse vastu (15 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette nõustuda avalikest huvidest lähtuvalt Kambja vallas Räni alevikus asuva Ränirahnu tee T3 (katastriüksuse tunnus 28301:001:2664, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala 112 m2) omandamisega kokkuleppel Kambja valla omandisse.
Tegemist on avalikes huvides vajaliku transpordimaa krundiga, mille pindala on 112 m².
Eksperthinnangu järgi kujunes kinnistu äralõike väärtuseks 3 180 eurot ning omanikule makstakse lisaks 1 585 euro suurune motivatsioonitasu. Seega tasub vald kinnisasja eest kokku 3 360 eurot.
Ränirahnu tee rekonstrueerimine viiakse läbi OÜ Landverk koostatud põhiprojekti alusel. Tee rajamine parandab piirkonna liiklusohutust, ühenduvust ja ligipääsu vaba aja veetmise võimalustele.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu võttis otsuse vastu (15 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette nõustuda avalikest huvidest lähtuvalt Kambja vallas Räni alevikus asuva Ränirahnu tee T2 (katastriüksuse tunnus 28301:001:2661, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindalaga 247 m2) omandamisega kokkuleppel Kambja valla omandisse ning tasuda kinnisasja omanikule 2 800 (kaks tuhat kaheksasada) eurot.
Eksperthinnangu kohaselt kujunes kinnisasja äralõike väärtuseks 2 800 eurot. Lisaks on kinnisasja omanikul õigus 1 585 euro suurusele motivatsioonitasule.
Ränirahnu tee rekonstrueerimine viiakse läbi OÜ Landverk koostatud põhiprojekti alusel ning tee rajamine parandab piirkonna liiklusohutust ja ühenduvust.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu võttis otsuse vastu (15 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette nõustuda avalikest huvidest lähtuvalt Kambja vallas Räni alevikus asuva Ränirahnu tee T4 (katastriüksuse tunnus 28301:001:2659, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindalaga 312 m2) omandamisega kokkuleppel Kambja valla omandisse ning tasuda kinnisasja omanikule 3 750 eurot.
Avalikku kasutusse jääva tee tarbeks moodustati uus katastriüksus Ränirahnu tee T4 pindalaga 310 m².
Eksperthinnangu kohaselt kujunes kinnisasja äralõike väärtuseks 3 750 eurot. Lisaks on kinnisasja omanikul õigus 1 585 euro suurusele motivatsioonitasule.
Ränirahnu tee rekonstrueerimine toimub OÜ Landverk koostatud põhiprojekti alusel ning parandab piirkonna liiklusohutust ja ühenduvust.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu võttis otsuse vastu (15 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega, milles selgitas, et avalikku kasutusse jääva tee rajamiseks moodustati uus katastriüksus Ränirahnu tee T5 pindalaga 229 m².
Eksperthinnangu järgi kujunes kinnisasja äralõike väärtuseks 9 563 eurot. Lisaks on kinnisasja omanikul õigus 1 913 euro suurusele motivatsioonitasule.
Ränirahnu tee rekonstrueerimine viiakse ellu OÜ Landverk koostatud põhiprojekti alusel ning see parandab piirkonna liiklusohutust, ühenduvust ja juurdepääsu vaba aja veetmise võimalustele.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu võttis otsuse vastu (15 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette nõustuda avalikest huvidest lähtuvalt Kambja vallas Räni alevikus asuva Viirpuu tänav T2 (katastriüksuse tunnus 28301:001:2669, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindalaga 288 m²) omandamisega kokkuleppel Kambja valla omandisse ning tasuda kinnisasja omanikule 5 090 eurot.
Avalikku kasutusse jääva tee rajamiseks moodustati uus katastriüksus Viirpuu tänav T2 pindalaga 285 m².
Eksperthinnangu järgi kujunes kinnisasja äralõike väärtuseks 5 090 eurot. Lisaks on kinnisasja omanikul õigus 1 585 euro suurusele motivatsioonitasule.
Ränirahnu tee rekonstrueerimine toimub OÜ Landverk põhiprojekti alusel ning aitab parandada piirkonna liiklusohutust, ühenduvust ja elanike liikumisvõimalusi.
Majanduskomisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu võttis otsuse vastu (15 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette nõustuda avalikest huvidest lähtuvalt Kambja vallas Räni alevikus asuva Viirpuu tänav T3 katastriüksuse (katastriüksuse tunnus 28301:001:2673, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindalaga 835 m²) omandamisega kokkuleppel Kambja valla omandisse ning tasuda kinnisasja omanikule 15 224 eurot.
Avalikku kasutusse jääva tee rajamiseks moodustati uus katastriüksus Viirpuu tänav T3 pindalaga 823 m².
Eksperthinnangu kohaselt on kinnisasja äralõike väärtus 15 224 eurot. Lisaks on kinnisasja omanikul õigus 3 045 euro suurusele motivatsioonitasule.
Ränirahnu tee rekonstrueerimine toimub OÜ Landverk koostatud põhiprojekti alusel ning aitab parandada piirkonna liiklusohutust, ühenduvust ja elanike liikumisvõimalusi.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu võttis otsuse vastu (15 poolt).
Avo Alliksaar lahkus istungilt.
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette nõustuda avalikest huvidest lähtuvalt Kambja vallas Räni alevikus asuva Viirpuu tänav T4 katastriüksuse (katastriüksuse tunnus 28301:001:2672, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindalaga 568 m²) omandamisega kokkuleppel Kambja valla omandisse ning tasuda kinnisasja omanikule 33 390 eurot.
Avalikku kasutusse jääva tee rajamiseks moodustati uus katastriüksus Viirpuu tänav T4 pindalaga 566 m².
Eksperthinnangu järgi kujunes kinnisasja äralõike väärtuseks 33 390 eurot. Lisaks on kinnisasja omanikul õigus 6 678 euro suurusele motivatsioonitasule.
Ränirahnu tee rekonstrueerimine viiakse ellu OÜ Landverk koostatud põhiprojekti alusel ning aitab parandada piirkonna liiklusohutust, ühenduvust ja elanike liikumisvõimalusi.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu võttis otsuse vastu (14 poolt).
Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette öelda erakorraliselt üles 16.04.2008 sõlmitud vara tasuta kasutamise leping Valgekõrtsi tee 22 kinnistu kasutamiseks MTÜ-ga Uhti Küla Süda alates 01.10.2025.
2008. aastal sõlmis Ülenurme vald MTÜ-ga Uhti Küla Süda lepingu Valgekõrtsi kinnistu tasuta kasutamiseks kuni 2045. aastani, et arendada Uhti kõrts kogukonnale avatud käsitöökeskuseks ja turismiobjektiks. Projekt sai toetust EAS-ilt ning eesmärk oli pakkuda igapäevast avatud ateljee tegevust ja kohaliku kogukonna kaasamist.
Vallavalitsuse hinnangul on kõrtsi kasutus muutunud MTÜ-keskseks ja ei vasta algsele kogukonnale avatud ateljee eesmärgile.
Tuvastati lepingurikkumised: hoone sihtotstarbe muutmine, kütte- ja elektrisüsteemide omavolilised ümberehitused, hoolduse ja kindlustuse puudulikkus, ruumide kasutamine majutuseks ja allkasutusse andmine ilma omaniku loata.
As Stell Eesti hinnang kinnitas hoonete ja tehnosüsteemide halba seisukorda ning tuleohutusnõuete eiramist.
MTÜ vaidleb rikkumistele vastu, viidates varasematele kokkulepetele vallaga, pidevale hooldusele ja kogukonnale suunatud tegevustele. Samas tunnistab MTÜ, et majutusteenust on eriolukorras pakutud ning osa hoolduskulusid pole olnud tema kanda.
Valla poolne järeldus: MTÜ ei ole täitnud lepingu põhieesmärki olla avatud ateljee ja kogukonnakeskus. On esinenud olulisi lepingurikkumisi (sh § 116 ja § 196 VÕS järgi). Lepingut ei ole võimalik jätkata.
Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.
Volikogu võttis otsuse vastu (12 poolt, 1 vastu, 1 erapooletu).
Järgmine volikogu istung toimub 24.09.2025.
Istung lõppes kell 18.53
27.08.2025 18.57 – Vallavolikogu 27.08.2025 istungilt
27.08.2025 13.05 – Otse: kell 17: vallavolikogu istung
25.08.2025 15.13 – Vallavolikogu kolmapäevase istungi aruteluteemad
