31. oktoober – Tartu linnamuuseumi sünnipäev

175

Tartu Linnamuuseumi saalKallis tartumaalane, kas sa oled linnas argitoimetusi tehes uhkusega mõelnud, et Tartu on Baltimaade vanim linn? Et Tartus oli keskajal periood, mil elanikke oli kaks korda rohkem kui Londonis. Et siinne ülikool on olnud sajandeid nii Euroopa kui ka Vene impeeriumi mainekaim teaduskeskus?

peeker

Kallis tartumaalane, kas sa oled linnas argitoimetusi tehes uhkusega mõelnud, et Tartu on Baltimaade vanim linn? Et Tartus oli keskajal periood, mil elanikke oli kaks korda rohkem kui Londonis. Et siinne ülikool on olnud sajandeid nii Euroopa kui ka Vene impeeriumi mainekaim teaduskeskus?

Tänapäevases linnapildis on aga vähe meenutusi kunagistest õitseaegadest, sest Tartu on ka üks traagilisema saatusega linnu Euroopas.

Üks suurepärane võimalus Tartu ajalooga tutvumiseks on siiski. Maaliinide bussijaamast ja Raekoja platsist viieminutilise jalutuskäigu kaugusel leiab huviline kauni omaaegse aadlivilla – nn Katarina maja, kus Tartu värvikas ajalugu on eksponaatide ja illustreerivate materjalide näol avalikkusele imetlemiseks väljas.

Tartu kannatusterohke minevik on tinginud tõsiasja, et keskaegse hansalinna Dorpati kohta käiv teave pärineb valdavalt esemelistest allikatest.

Kirjalikud allikad on korduvates tulekahjudes hävinud. Kuid seda kõnekam on Katarina maja arheoloogiliste leidude väljapanek. Nende hulgas ka muuseumi au ja uhkus: imeilus Veneetsia peekriklaasi kollektsioon, mis kõneleb keskaegse Tartu luksuslikust eluolust. Tartu on sedalaadi leiumaterjali arvukuse poolest üks esimesi maailmas!

Kuidas keskaegne Tartu välja nägi, seda on võimalik vaadata Rünno Vissaku ja Harri Hinni poolt loodud keskaegse Tartu digitaalses rekonstruktsioonis. Programm on saadaval ka Tartu linnamuuseumi kodulehel.

Maapõu on lagedale toonud ka Tartu kurba saatust peegeldavad leiud: hirmuäratavad ogadega raudkuulid, mõõgad- ja odaotsad jne.

Kui külastaja oTartu Linnamuuseumi saaln jõudnud 18. sajandile pühendatud saali, siis filigraansete hõbesepiste kollektsiooni imetlemise kõrval ei tasu unustada, et tegemist oli sajandiga, mil sündis Käsu Hansu nutulaul “Oh! ma waene Tardo Liin…”. See oli sajand, mil Tartu seisis silmitsi Kartaago saatusega.

Tartu taastamise suurtoetajaks sai Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Frederike Auguste, keda me tunneme hoopis Katariina II nime all. Katariina soosingul ehitati Tartu üles just sellisena, nagu me tänapäeval Raekoja platsil jalutades näha võime. Pärast ülikooli taasavamist sai Tartust ülevenemaalise tähtsusega teadus ja hariduskeskus. Kuna katariinaaegne ja hilisemate tsaaride ajal rajatud hoonestus hävis suures osas Teise maailmasõja käigus, siis tollast linnapilti saab peamiselt imetleda muuseumis eksponeeritud graafiliste lehtede albumitest.

Selleks, et lähemalt suhestuda Tartu 19. sajandi õitseajaga, võib külastaja jalgu puhata linnamuuseumi roosas saalis. Klassitsistlikus miljöös on lihtne samastuda baltisaksa aadliperekonnaga, kelle koduks olid need ruumid üle kahesaja aasta tagasi.

Muuseumiringkäigu lõpul võib huviline näha tavatutes mõõtmetes lauda. Just selle hiigellaua taga peeti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa delegatsioonide vahel rahuläbirääkimisi.

20. sajandi linna erinevaid palgeid meenutavad sealsamas ka dokumentaalfilmid.

Tere tulemast Tartu Linnamuuseumisse Katarina majas!

Kersti Kivirüüt,
Tartu Linnamuuseumi
kommunikatsiooni- ja programmijuht

Info:

Narva mnt. 23 (Katarina maja)
tel: 746 1911, 746 1902
koduleht: www.tartu.ee/linnamuuseum
Piletid: 20.-/5.- (õpilased, üliõpilased, pensionärid)
Iga kuu viimasel reedel ja muuseumi sünnipäeval sissepääs tasuta.

Tasuta sissepääs on ka tõendi alusel eelkooliealistel lastel, Eesti Vabariigi ajateenijatel, õigusvastaselt represseeritutel ja muuseumite töötajatel.

Kino maale