-6.2 C
Kambja
Laupäev, 03.12.2022

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane.

Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiiv„Samovarist valatud tee on see õige maitsega tee.“

„Samovarist valatud tee on see õige maitsega tee.“

Vene talus.Oktoobri esimesel kolmapäeval sõitsime Kambja kooli vene keele ringiga ekskursioonile.

Külastasime Sanga-Tõnise vene talu Pärnumaal. Talus ootas meid meeldiv naisterahvas Veronika.

Veronika ja tema ema Ljubov näitasid meile, kuidas on vene tares kombeks kummardusega külalisi vastu võtta. Püüdsime ka omapoolset kummardust teha, mis pisut kohmakas välja kukkus.

Kõigepealt pakuti meile soola-leiba, mida vene talus külalistele alati esimesena pakutakse.

Seejärel pani Veronika samovari üles. Samovari sisse pandi väikesed puutükid ja männikäbid, mis süüdati põlema. Seejärel võeti saabas, mis täitis sepalõõtsa ülesannet ja puhus puud korralikult põlema.

Edasi juhatati meid väikesesse vene taresse, kus oli ehtne vene ahi, riidekirst, vene mehe ja naise pidulikud riided nagu sarafan, erinevad puust mänguasjad, ikooninurk ja palju muud huvitavat.

Matrjoškade kohta, mida olime ka varem näinud, räägiti huvitavaid lugusid. Kõige pikem Matrjoška, mis üldse on valmistatud, on 1 m kõrgune ja selle sisse mahub 72 väiksemat Matrjoškat.

Vanasti, kui peres oli palju lapsi ja tulid veel külalised, pandi mõni laps riidekirstule magama. Külmal ajal magasid vanemad inimesed ahju peal. Vene ahju nimetatakse ležankaks ehk setupäraselt lesoks. Vooditel olid kohevad padjad, mis näitasid pererahva rikkust. Seega, mida kõrgem oli padjakuhi, seda jõukam oli pere.

Pärast põhjalikku tutvust vene tarega juhatati meid teed jooma. Samovar oli juba laual ja ruumis oli veel palju erinevaid samovare. Perenaine tundis huvi, kas me joome kodus koti- või puruteed ja ütles, et samovarist valatud tee on see õige maitsega tee. Meile pakuti veel omavalmistatud saia ja präänikuid.

Tee joodud, vaatasime veel Hohloma käsitööd ja tutvusime majapidamisriistadega. Hohloma stiilis valmistatud käsitööesemed on väga kuulsad üle maailma. Pärnus sõidab ringi üks sellise mustriga sõiduauto. Teada on ka, et üks helikopter on kaunistatud Hohloma mustriga.

Vahva oli nöörist patsi punuda ja venepäraste rätikutega ennast ehtida. See oli väga lõbus ja naerda sai palju.

Vene tares oli küll väga vahva, kuid me otsustasime ka pisut loodusega tutvuda. Tee viis Kabli linnujaama, kus parajasti linde rõngastati. Käsil oli pöialpoiste (kes olid väga nunnud!) rõngastamine. Nägime ka sabatihaste rõngastamist.

Meile räägiti lindude rõngastamisest. Käisime ka mõrdpüünises, kuhu linnud sisse lendavad ja kus neid rõngastamiseks saab kinni võtta. Käisime ka mere ääres ja edasi läks sõit kodu poole.

Kokkuvõttes oli meie ekskursioon väga tore ja lõbus ja neid võiks isegi tihedamini olla.

Vene keele ja kultuuriloo ringi liikmeteks on Eva Limbak, Kirke Kalde, Kevin Paide, Kristen Loid, Lille Välja, Triinu Tollimägi, Kelly Ivask ja Triin Ehrlich.

Sirle Kuristik
ringijuhendaja

Loetumad