Kohtumine lastekirjanikuga oli soe ja südamlik

464
{loadposition 3330}

Fotod: Toivo Ärtis

Meie kooli külastas kirjanik Siiri Laidla. Tema esimene lasteraamat „Sandra kevad ja suvi“ ilmus 2006. aastal. Ta kirjutab raamatuid lastele, noortele ja täiskasvanutele. Ta alustas luuletuste ja jutukeste kirjutamist alles 40-aastaselt.

Siiri Laidla rääkis meile ka oma hobidest, milleks on kudumine, joonistamine, pillimäng ja laulmine. Ta laulis koos meiega mitu laulu.

Ta rääkis oma elust ja raamatutest nii põnevalt. Minule meeldis see päev väga.

Romet Ereline (IV kl)


 

Ühel päeval külastas meie kooli lastekirjanik Siiri Laidla. Ta rääkis oma lapsepõlvest. Kui ta noor oli, siis käis ta suviti laagris. Tol ajal ei olnud veel mobiiltelefone. Ta kirjutas emale enda tegemistest kirju. Ja nii hakkaski talle meeldima kirjutamine.

Alguses oli Siiri Laidla soov saada illustraatoriks. Ta on isegi joonistanud ühe raamatu pilte, kuid lõpuks osutus see liiga raskeks.

Üks tema lugu sündis nii, et ta oli reisil ja ööbis raamatukogus. Öösel kuulis ta pööningul samme. Et jube ei oleks, lülitas ta televiisori sisse. Järgmisel päeval tulid talle need sammud meelde. Ta mõtiskles selle üle, et kes neid samme küll tegi. Äkki nõid? Ja nii hakkasid peas ideed keerlema. Ja nii sündis raamat nimega „Raamatukogu nõid Rosaalie“.

Kirjanik rääkis meile veel paljude enda raamatute saamislugusid. Tal oli kaasas nukukohver, kus olid tema enda poolt valmistatud tegelasnukud: armas hunt, Taadu, rebane ja teised.

Jutu vahepeal me laulsime ja tantsisime. Kohtumise lõpus saime temalt autogrammi.

Mulle väga meeldis Siiri Laidla. Kindlasti loen tulevikus tema raamatuid.

Cevin Kulev (IV kl)


 

Siiri Laidla laps luges lasteajakirja ja seal oli teade, et emad võiksid kirjutada lugusid. Ja nii see läks. Siiri Laidla kirjutas ja võitis nii mitu võistlust.

Siiri Laidla soov oli saada illustraatoriks. Kui ta oli seda ametit proovinud, tundus see talle vägagi keeruline.

Kui tuli ühe loo mõte, siis pani Siiri Laidla selle kirja. Kui ta oli raamatu valmis saanud, kahtles ta selles, et kas seda üldse trükki võetakse. Muidugi võeti see raamat trükki. Nii sai ta hoo sisse ja kirjutab siiani.

Siiri Laidla rääkis endast rahulikult ja hea tujuga. Ta mõtles selle peale, et meil igav ei hakkaks. Siis tegime laulu ja tantsukesi. Mulje oli tore, sest kirjanik oli rõõmsameelne.

Gendra-Marleen Aasmaa (IV kl)


 

Kohtumisele oli Siiri Laidla võtnud kaasa kohvri omavalmistatud nukkudega. Nukud iseloomustasid raamatute tegelasi. Kõige naljakam oli Taadu ja kõige ilusam oli Rosaalie. Siiri Laidla on ainus kirjanik, keda ma kohanud olen.

Laura-Liis Kähr (IV kl)


 

Jonnivastane rohi

Karl Markus Rumjantsev (III b kl)

Suurem pakk kummikomme,

kohe täna, mitte homme,

kolm head sõna isalt,

rohkem vaikust, vähem kisa,

kallilt emalt seitse paid,

ainult see viib jonni vaid!

  *Kirjutatud pärast Siiri Laidla jutustuse „Apteegitont Aavi“ lugemist.

Armas hunt

Miikal Roos (III b kl)

Mina olen hallivatimees,

tahaks olla vati sees.

Elan paksu metsa sees,

inimesele olen hirmuks teel ees.

Süda hoopis soe on mul,

armas hunt tahaks olla sul.

Ei ma enam kurja tee,

teile rõõmu valmistan ma veel.

Lähen välja, valvan maja,

toas hoian teie vara.

Armsad olete te mulle,

veel armsam hunt ma sulle.

   *Kirjutatud pärast Siiri Laidla jutustuse „Armas hunt“ lugemist.

Nende luuletuste ja mitmete joonistuste autoritele kinkis Siiri Laidla autogrammmiga raamatud.


Kino maale