1.9 C
Kambja
Laupäev, 27.04.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivKambja eakad nautisid rahvusmeeskoori laulu

Kambja eakad nautisid rahvusmeeskoori laulu

RAM Vilsandil. Foto: Jaan Krivel

Klubi Tammeke liikmetel jäi läinud aastal viimaseks ühisürituseks jõulureedel Tartus Jaani kirikus toimunud Eesti rahvusmeeskoori jõulukontserdi “Lux aurumque”/“Valgus ja kuld” kuulamine.

Eesti rahvusmeeskoori (RAM-i) asutas 1944. aastal koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Algselt a cappella repertuaari laulnud meeskoor on tänaseks kasvanud maailmas tuntud professionaalseks koorikollektiiviks, kelle tegevuses tähelepanuväärse osa moodustavad suurvormide ettekanded. Koor teeb regulaarselt salvestusi ringhäälingule. Viimasel viiel aastal on valminud 6 plaati, neist hilisemad on “Mu isamaa on minu arm” (Gustav Ernesaksa meeskoorilaule), “Tulelaul” (Kuldar Singi, Tarmo Lepiku ja Anti Marguste meeskoorilaule) ja „Oma saar“ (valikuga eesti 19. ja 20. sajandi heliloojate muusikast).

Eesti rahvusmeeskoori pikemaajalisteks dirigentideks on olnud Olev Oja, Kuno Areng, Ants Üleoja, Uno Järvela, Harald Uibo, Ants Soots ning Kaspars Putninš Lätist. Hooajast 2011/2012 on koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja. Koori repertuaar ulatub renessansist 21. sajandi muusikani.

RAM on pika ajaloo jooksul andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise Nõukogude Liidu suuremates keskustes, mitmel pool Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Hooajal 2012/2013 lauldi nii paljudes Eesti kontserdipaikades kui ka Venemaal, Armeenias ning Gruusias.

Rõõmusõnum ja vihmavaling

Eelmise aasta jõulureedel Tartus Jaani kirikus toimunud kontserdi kava:

Eric Whitacre “Valgus ja kuld” („Valgus – soe ja raske nagu puhas kuld…“);

Tomas Luis de Victoria neljahäälne “Ave Maria”;

Jay Althouse “Rõõmusõnum” (tempokas jõululaul, mis on iseloomulikuks näiteks autori kooristiilist);

Eric Whitacre “Vihmavaling” (selles oli sõrmenipsutamist vihma imiteerimiseks ja kauget kõuemürinat);

Aaron Dale seatud spirituaal;

Urmas Sisaski “Jõuluoratooriumist” kaks osa ning lõpuloona Franz Xaver Gruberi “Püha öö”.

Kontserdi väga sisukas kavaleht sisaldas kooritutvustuse, ettekantud teoste autorite ja lugude tutvustuse ning laulude sõnad. Siinkohal meeldetuletuseks “Püha öö” saamislugu. Kahe sajandi vältel jõululaupäevade muusikaliseks kulminatsiooniks kujunenud laulu sõnad kirjutas Salzburgi lähedal asuva Oberndorfi koguduse vaimulik Joseph Mohr. Kuna tema kiriku orel oli korrast ära ja ta ei kujutanud jõuluöö missat ette ilma muusikata, palus ta oma sõbral, naaberküla kooliõpetajal Franz Xaver Gruberil luuletus viisistada. 1818. a 24. detsembril laulsid nad “Püha ööd” Püha Nikolause kirikus ning Gruber saatis laulu kitarril, mis oli tol ajal kiriklikus praktikas ennekuulmatu. Tänapäeval lauldakse “Püha ööd” enam kui 180 keeles. Eesti kirikuraamatutesse jõudis see laul 1923. aastal.

Meeskooride lipulaeva tüürib noor dirigent

Kontserdil dirigeeris Sander Tamm, kes on sündinud 1992 aastal Pärnus. Ta õppis Heino. Elleri nimelises Tartu muusikakoolis kooridirigeerimise erialal ja Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis Peeter Perensi käe all. Praegu õpib Sander Tamm Eesti muusika- ja teatriakadeemia bakalaureuseastmes kooridirigeerimist professor Tõnu Kaljuste juhendamisel. Aastal 2010 saavutas Sander Tamm kolme kooli koorijuhtide konkursilt Tallinnas I koha. 2011. aastal oli ta ka Otsakoolis aasta õpilase tiitli laureaat ja 2013. aastal pälvis Gustav Ernesaksa nimelise stipendiumi. Praegu on Sander Tamm Virumaa poistekoori ning Tallinna ülikooli kammerkoori peadirigent ning dirigent Tallinna ülikooli naiskooris. Hooajal 2013/2014 on Sander Tamm Eesti rahvusmeeskoori külalisdirigent.

Oli tore ja südantsoojendav kontsert. Iidses kirikus kõlas meeskoori laul eriti võimsalt.

Kontserdi kavalehte vahendas

Hella Sule

 

 

Loetumad