Jaan Õunapuu: “Võitlen, et elu Eestimaal oleks elamisväärne ka väikestes valdades.”
Minu väljapakutud kava Eesti regionaalhalduse ümberkujundamiseks on pälvinud nii kriitikat kui ka toetust.
Mul hea meel selle üle, et oma seisukohtadega on välja tulnud olulised teemaga seotud huvirühmad, eelkõige just omavalitsusliitude esindajad. Ootan loodetavasti jätkuvalt aktiivsest arutelust peale kriitika ka reaalselt teostatavaid ettepanekuid, et maapiirkondi elukvaliteedilt linnadele lähemale viia – mis on reformi peamine eesmärk.
Regionaalhalduse reformi põhieesmärgid
Kordan üle minu kavandatud regionaalhalduse reformi põhieesmärgid: tõsta elukvaliteeti maapiirkondades, anda maakonna tasemele tulubaasi loomisega juurde raha, otsustamisõigust ning vastutust ja luua riigile tugev partner. Mida need eesmärgid praktilises elus tähendavad?
Maakonna tasemele tulubaasi loomine tähendab seda, et maale tuleb töökohti juurde, kuna maakondadel on suuremad võimalused piirkonda ettevõtjatele atraktiivsemaks muuta – nii infrastruktuuri parandamisega kui ka sotsiaalsete tingimuste loomisega. Elu muutub mugavamaks ka teeninduspunktide loomisega: inimestele kõige vajalikumad avalikud teenused tehakse võimalikult kodu lähedal kättesaadavaks. On põhjust oodata ka näiteks teeolude paranemist, sest maakonnal endal on võimalus rohkem infrastruktuuri parandamisse investeerida. Praeguste eelarvete juures ei suudaks omavalitsused ka jõude ühendades ja parimagi koostöötahtega sama tulemust saavutada, selleks on vaja kindlasti lisatoetust.
Maakogu – delegeeritud demokraatiaga esindusorgan
Praeguses kontseptsioonis olen maakonna tasandile välja pakkunud maakogu loomise, mis on õigupoolest praeguste omavalitsusliitude idee edasiarendamine delegeeritud demokraatiaga esindusorganiks, mis saaks endale ka osa tänase maavalitsuse funktsioone ning tulubaasi. Maakogu tulubaas ei moodustuks praeguste omavalitsuste tulubaasi arvelt, vaid senise maavalitsuse eelarvest, täiendavatest eraldistest füüsilise isiku tulumaksust ja eraldistest vastavalt riigiga sõlmitud lepingutele.
Maakogu moodustamise eesmärk on ühe omavalitsuse piire ületavate omavalitsuslike ülesannete parem täitmine ja kvaliteetse avaliku teenuse pakkumine. Maakogu hakkab tegelema maakonna arendamisega nii planeerimise kui selle rakendamise mõttes. Kohalikule omavalitsusele jäävad alles need funktsioonid, mis tagavad esmateenuste kättesaamise inimesele võimalikult lihtsalt ja lähedal ning vastavad kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkuse tasemele. Need ülesanded, mida kohalikud omavalitsused ei suuda täita, lähevad üle maakogu pädevusse.
Maakogu pädevusse hakkaks kuuluma näiteks maakondlik arendustegevus, tööhõiveteenuste korraldamine, maakondliku ühistranspordi korraldus, kutseharidus ja täiendõpe, erihooldus, kultuuri, spordi ja noorsootöö maakondlik koordineerimine, koolivõrgustiku koordineerimine ja korrastamine ning osalemine infrastruktuuri arendamises, aga ka mõned muud valdkonnad.
Kokkuvõttes paraneks maal elavate inimeste elukvaliteet, mida ei saavuta kuidagi teisiti kui maale lisaraha suunamisega. Regionaalküsimuste eest vastutava ministrina on minu suurim mure just see, et elukvaliteet maal on suuremate linnadega võrreldes juba niigi langenud tasemele, mida Eesti riik oma kodanike vähest arvu silmas pidades lubada ei tohiks.
Läbirääkimised ja arutlused jätkuvad
Minu väljapakutud regionaalhalduse reformi kava on täielikult heaks kiitnud Rahvaliit. Koalitsioonipartnerid Reformierakond ja Res Publica kujundavad oma seisukoha reformi suhtes eeldatavasti augusti lõpuks. Koalitsioonierakondade seisukohti ja parandusettepanekuid olen küsinud selge teadmisega, et Eesti jaoks nii tähtis otsus peab sündima laiapõhjalise arutelu tulemusel. Väljapakutud regionaalhalduse reformi kava on üks võimalik arengusuund, kuid olen meelsasti valmis läbirääkimisi ja arutlusi jätkama, et leida Eestile sobivaim variant inimsõbraliku regionaalhalduse kujundamiseks.
Kui tänane valitsusliit regionaalhalduse reformi tegemata jätab, näitab see ainult koalitsiooni nõrkust ja otsustamatust. Otsus Eesti regionaalhalduse tuleviku osas tuleb aga teha nii või teisiti, sest vajadus praegust olukorda muuta on praegu selgeks saanud ilmselt juba kõigile vähegi regionaalküsimustega kokkupuutuvatele inimestele.
Kuigi koalitsioonilepingus ei ole punkti regionaalhalduse reformi läbiviimisest, ei ole see õigustus mittemidagitegemisele olukorras, kus maainimeste elu muutub pidevalt raskemaks. Koalitsioonilepingus ei ole kirjas ka punkti, et elu väljaspool suuremaid linnu tuleks välja suretada. Regionaalküsimuste eest vastutava ministrina on minu südameasi võidelda selle eest, et elu Eestimaal oleks elamisväärne ka väikestes valdades, ja seetõttu ei kavatse ma regionaalhalduse ümberkorraldamise plaanist loobuda.
Jaan Õunapuu,
minister