Eestis on palju kauneid paiku. Eesti on ilus maa.

153

Ekskursioon kui Kambja Laulu- ja Mänguseltsi traditsiooniline suvine üritus toimus laupäeval, 16. juulil. Seekordseks sihiks oli tutvumine või taastutvumine (kuidas kellelegi) Viljandi linna ja maakonna vaatamisväärsustega.

Külastasime kaunist Paistu ürgorgu ja seal asuvat kõrget liivakivipaljandit (Põrgut – nagu ütles giid Tiina).

Käsitööhuvilised said uusi ideid, kui imetleti tekstiilikunstnik Anu Raua käsitöid Heimtali koduloomuuseumis. Seejärel vaatlesime Heimtali mõisniku jahilossi, millest hiljem oli ehitatud viinaköök. Praegu seisab hoone restaureerituna matkahuvilistele vaatamiseks.

Viiratsi lähedal külastasime kindral Johan Laidoneri sünnikohta, kuhu viib maanteelt kaunis pärnaallee, mis oli tol päeval täies õiteehtes.

Viljandisse jõudes oli esimeseks vaatlusobjektiks Johan Laidoneri mälestussammas Lossimägede jalamil. See on Eesti esimene ratsamonument väga uhke hobuse, kuid veidi väheldase mehega sadulas.

Loomulikult kõndisime läbi kindlusevaremete, heitsime kõrgelt pilgu allasuvale päikeses helkivale Viljandi järvele, nautisime ajaloolisest rippsillast üleminekut ja külastasime linnuse läheduses asuvat Jaani kirikut. Kaunid ammunähtud maastikupildid, kuid ikka ja jälle hingekosutust pakkuvad…

Kosutasime end jäätise ning mahlaga ja sõitsime edasi põhja poole, sihiks Lembitu ehk Lõhavere linnus. Leidsime, et linnusemägi oma nagu taevassepürgiva kõrgusega samastub muinaseestlaste vapraima vanema Lembitu vaimusuurusega. Jah, Madisepäeva lahing kaotati ja Lembitu langes, kuid kaotati väärikalt! Memoriaali kuusteist kivirahnu on püstitatud tähistamaks lahingus langenud eesti vapraid sõdalasi – Madisepäeva lahingus langes 1600 meest.

Suurte puude varjus oli mõnus piknikut pidada. Roninud peale lõunasööki veelkord „taevatrepist“ üles ning otsinud oma mõttes Madisepäeva lahingupaika (olevat asunud linnusest viiekuue kilomeetri kaugusel), saime kosutust kõrgel puhuvast mahedast tuulest ning kinnituse ammusele veendumusele – Eesti on ilus maa.

Olustvere külastamisel saime giidi juhendamisel näha lossi esimese ja teise korruse ruume ja kuulda palju huvitavat lossi ajaloo ning kunagiste elanike kohta. Imeilus ja hästikorrastatud park oma puudegruppide ning viie astanguliselt asuva tiigiga jääb kauaks meelde.

Meie reisi viimane külastusobjekt oli Meleski klaasivabriku muuseum.

Olles teinud peaaegu ringi ümber Võrtsjärve, suundusime heade muljetega kodu poole hinges üha tugevnev teadmine, et Eestis on palju kauneid paiku, et Eesti ON ilus maa.

Selle ilusa päeva eest peame veelkord tänama õpetaja Tiina Tiidebergi, kes oli teinud ära suure töö reisi ettevalmistamisel. Lisades kirjanduses leiduvatele andmetele oma teadmised ja mälestused kooliajast Viljandis, edastas Tiina kogu sõidu kestel teavet asulate kohta, mida teekonnal läbisime. Saime põhiandmed ka terve maakonna kohta. Aitäh, Tiina!

Aitäh ka Ehale, kes aitas sõitjate nimekirja koostamisel ja rahade kogumisel ning pidi kuulma mitmeid äraütlevaid hädaldamisi kuuma ilma ja bussi mitte-sobivuse tõttu. Tegelikult ei olnud ilm ülearu kuum ja buss oli konditsioneeriga – sõit oli korraldatud parimal tasemel.

Hilja Neumann,
Kambja LMS juhatuse esimees

Kino maale