Ühel pimedal õhtul pandi Kambja naised ehteisse

171

Jõulukink on lihtne ja tagasihoidlik: Kirjatöö autori poolt valmistatud kaelakeed ja ehtemeister Leililt ostetud kõrvarõngad. Foto: Pille Tammelan

  

Kolmapäeva õhtu. Pime. Tuuline. Lumeta. Istun parklas autos ja imestan, kuhu need Kambja naised sedasi pimeduse varjus tõttavad.

Kõigepealt näen Annet kahe tütrega mööda kiirustamas. Seejärel pargitakse minu auto kõrvale veel üks sõiduk ja sealt tuleb välja Helin oma pisitütrega. Siis märkan liginemas veel Hele-Mall'i. Ja kummalisel kombel sisenevad nad kõik ambulatooriumi majja.

Lukustan minagi siis auto ja lähen asja uurima. Sisenen hoonesse ja kuulen teiselt korruselt jutukõminat. Uudishimu ajel tõttan trepist üles. Seal on Malle kohe vastas tervitamas. Pean minagi jope seljast võtma ja nendega liituma.

Tuppa astudes märkab minu pilk laual ahjusooja, rosinaid ja pähkleid sisaldavat leiba, mille on küpsetanud Tiia. Vaagnal ootavad põske pistmist ka punased õunad ja piparkoogid.

Trepilt kostab veel samme. Uksele ilmuvad Mare ja siis veel Valve ja Silvi ja Helvi. Viimasena jõuab kohale Irma koos kahe noore neiuga.

Malle tõuseb püsti, ütleb „Tere tulemast!“ ja tutvustab õhtukülalisi.

Naised jõuluks ehteisse“

Nüüd on tekkinud teil kindlasti küsimus, et mis toimus, kus toimus ja miks toimus?

Kui aus olla, siis ma tegelikult ikka teadsin, kuhu lähen ja mis toimub. Läksin ambulatooriumimajja kindla sihiga, sest Kambja naisselts Tilde korraldas seal kena ürituse, millel nimeks „Naised jõuluks ehteisse“.

Külla olid kutsutud ehetevalmistaja Leili ja meie kohalik juuksur Malle.

Leili jagas meile kätte töövahendid – trossid – ja näitas, kuidas panna trossile pidur. Kõlab, nagu auto remontimine, aga kaugel sellest. Järgmisena näitas juhendaja, kuidas lükkida trossile pärleid. See oli päris lihtne. Igaüks valis välja sobiva suuruse ja värviga pärlid, ning töö läks lahti. Algul läks ehtevalmistamine natuke kobamisi, aga näpud harjusid ja pärlikee edenes päris kiiresti. Juhendaja Leili aitas panna keele kinnitused ja ehe oligi valmis. Iga naine sai endale ainulaadse pärlikee, mida kandes võib olla kindel, et kellegi teise kaelas samasugust pole.

Leilil olid kaasas ka enda poolt varem valmistatud ehted, mida ta meil imetleda lasi. Neid oli võimalus ka osta. Nii mõnigi meist soetas sealt kas endale või jõuluvana kingikotti poetamiseks kena ehte.

Õhtu edenedes näitas Malle meile, kuidas lihtsa vaeva ja kavalate nippidega teha soeng jõuluõhtuks põnevaks. Ta oli kaasa võtnud hulga juuksekaunistusi ja omavalmistatud kõrvarõngaid. Malle õpetas, kuidas punuda kuusekarraga vallatud patsid või kleepida peavõrule kelmikad tupsud. Huvitava soengu saab näiteks, kui teha vahvellokid ja kinnitada sinna lisaks jõulutähti. Saime Mallelt palju vajalikke näpunäiteid ja häid ideid.

Kõik kohale tulnud jäid õhtuga rahule. Aitäh naisseltsile Tilde. Aitäh Leilile ja Mallele kasulikke näpunäidete eest.

Kultuuritöötaja Pille Tammelan

Kino maale