13.9 C
Kambja
Pühapäev, 28.04.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivÜlevaade vallavolikogu mai- ja juuniistungi otsustest

Ülevaade vallavolikogu mai- ja juuniistungi otsustest

Pilt:

Vallavolikogu istungid toimusid 29. mail ja 26. juunil 2008.

Arvamuse andmine geoloogilise uuringu loa väljastamiseks

Tartumaa keskkonnateenistus esitas 2. aprillil 2008 Kambja vallale arvamuse saamiseks Krüüdneri Karjääri OÜ geoloogilise uuringu loa taotluse Kambja vallas Ivaste külas paiknevas Tarikatsi uuringuruumis. Uuringuluba taotletakse 9,05 ha suurusel maaalal katastriüksusel 28201: 009:0453 maavara (liiva) tarbevaru väljaselgitamiseks, millele oleks võimalik taotleda kaevandamisluba.

Esitatud taotlus ei vasta „Maapõueseaduse“ § 13 lg 2 ja lg 3 nõuetele, kuna seletuskirja punkt 1 „Lühike ülevaade uuringuruumi ja selle lähiümbruse varasema uurituse kohta“ esitab andmed lähiümbrusena 11 km raadiuses teede ja kauguste kohta lähima veekogu ja elamuni, kuid ei kajasta lähiümbruses toimuvat liiva ja kruusa kaevandamist kehtivate kaevandamislubade alusel, so Krüüdneri liivamaardlas 33,14 ha, Abissaare liivamaardlas 63,73 ha, Kolleri-Saverna liivamaardlas 23,47 ha, teostatud uuringute alusel on menetlemisel 2 km kaugusel asuva Kangru kruusamaardla 15,54 ha kaeveloa taotlus.

Taotlus ei kajasta andmeid uuringuala asumisest Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratletud rohelise võrgustiku piirkondliku tasandi tuumalal (T318). Kambja valla üldplaneeringuga on kehtestatud rohevõrgustiku säilimist tagavad kasutus- ja ehitustingimused, sh metsade raadamise keeld. Üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruande p 13 kohaselt tuleb planeeringu rakendamisel tagada rohevõrgustiku alade säilimine.

Taotluses toodud kaevandamiseks vajalik maavaravaru suurus on 60 tuh m3 aastas kaevamistööde kestusega 15 aastat. See iseloomustab planeeritud kaevemahtu 900 tuh m3 ulatuses 9,05 ha suurusel maaalal, mis on oluliselt suurem ja intensiivsem ümbruskonna maardlate kaevemahust.

Taotluses on uuringu lähteülesandena märgitud tarbevaru uuring, kuid seletuskirjas on eesmärgiks toodud „täpsustada uuringuruumi piires maavara levikut, kasuliku kihi paksust, liiva kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, et hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna, millele oleks võimalik taotleda kaevandamise luba“. Uuringuloa taotluses toodud uuringuruumi teenindusala piir ei ühti Tarikatsi liivamaardla aktiivse reservvaru kontuuriga, taotletakse uuringuruumi laiendamist väjapoole liivamaardla kontuure. Seetõttu tuleb käsitleda taotlust maavara otsingu eesmärgil uuringuloa taotlusena.

Tulenevalt eeltoodud asjaoludest, „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 22 lõikest 2, „Maapõueseaduse“ § 14 lõikest 2, § 20 lõike 1 punktist 9 ja keskkonnaministri 20. mai 2005 määruse nr 40 § 4 lõikest 4, otsustas Kambja vallavolikogu mitte anda geoloogilise uuringu luba Krüüdneri Karjääri OÜ-le Kambja vallas Ivaste külas paiknevas Tarikatsi uuringuruumis.

Otsusele eelnenud arutelu käigus mainis vallavanem Ivar Tedrema: „Julgen öelda, et see lugu on ka sellest ooperist, et kõik riigi värk müügiks.“

Vallavanem ei näinud mingit vajadust lubada uuringut igipõlisel riigimetsamaal – on ju läheduses kasutuses juba niigi palju maardlaid.

Kambja ja Kuuste külaraamatukogu põhimääruse muutmine

Vallavolikogu kehtestas nii Kambja kui Kuuste raamatukogu põhimääruse uue redaktsiooni, mis on viidud kooskõlla rahvaraamatukogu seaduses sätestatuga.

Uute põhimääruste järgi tegutseb nii Kambjas kui Kuustes raamatukogu, mitte külaraamatukogu nagu varem nimetati.

Rahvaraamatukogu seadusest tulenevalt juhib raamatukogu tööd direktor (seni juhataja).

Valla raamatukogude senised põhimäärused kehtestati 1997. a.

Kambja valla kultuuritööst

Volikogu istungil andsid kultuuritööta-ja Pille Tammelan ja Kambja laulu- ja mänguseltsi juht Hilja Neumann ülevaate valla kultuurielu edendamisest.

Pille Tammelan märkis, et valla isetegevuskollektiivid tegutsevad aktiivselt, nende poolt korraldatud ettevõtmistele on kutsutud nii vallarahvast kui külalisi kaugemalt. Kultuuritöötaja nentis, et tantsuõhtute, kontsertide ja etenduste korraldamine on osutunud Kambjas kulukaks ja ebaotstarbekaks – kohalikele tasulistele ettevõtmistele koguneb vähe osavõtjaid-piletilunastajaid, sest lähedalasuvas Tartus on väga palju meelelahutuslike ahvatlusi.

Hilja Neumanni leidis, et laulu- ja mänguseltsi tegevus on hoogne ja mitmekülgne, kujunenud on toredad traditsioonid. Seltsi liikmete arv on viimasel ajal mõnevõrra kahanenud, kuid see olevat tegelikult hea – väiksemat seltsi on ühiskondlikus korras kergem juhtida. Seltsi koostöö vallavalitsusega on olnud ladus ja tulemuslik, kuid lisaks vallapoolsele rahastamisele on taotletud ja saadud toetusi ka teistest allikatest.

Kinnistute omandamine

Arvestades Maie Solniku (elukoht Kesk 1, Kambja) taotlust, otsustas vallavolikogu omandada tasuta Kambja vallale Maie Solnikult Kambja alevikus asuva kinnistu kinnistusregistriosa nr 1468104 avaliku tänavana kasutamiseks vajalik transpordimaa sihtotstarbega Pääsukese tänava katastriüksus katastritunnusega 28203:005:0228 pindalaga 256 m2.

(Kui maakeeli selgitada, siis Maie Solnik andis tasuta Kambja valla omandisse maa, millel asub Pääsukese tänav.)

Arvestades Liivia Kanni taotlust, otsustas vallavolikogu omandada Kambja vallale Liivia Kannilt Kaatsi külas asuv avaliku teena kasutamiseks vajalik transpordimaa sihtotstarbega kinnistu kinnistusregistriosa nr 2545404, katastriüksused katastritunnusega 28203:006:0057 ja 28203:006:0058 kogupinnaga 6082 m2, hinnaga 5000 krooni.

Mõlemad kinnisasjad omandatakse tingimusega, et kinnistute otsene valdus läheb Kambja vallale üle kinnistute võõrandamise lepingu sõlmimisega.

Kinnistute omandamisega seotud kulud (notaritasu ja riigilõiv) tasub Kambja vallavalitsus.

Kambja valla 2007. majandusaasta aruande kinnitamine

Vallavolikogu, juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist1, valla- ja linnaeelarveseaduse § 26 ning arvestades FIE Eha Pott audiitoribüroo arvamust, otsustas kinnitada Kambja valla 2007. majandusaasta aruande.

Majandusaasta aruannet tutvustas volikogu istungil vallavalitsuse pearaamatupidaja Eha Paade. Volikogu revisjonikomisjoni esimees Vaike Palla esitas enne 2007. majandusaasta aruande kinnitamist kokkuvõtte komisjoni tegevusest ja tulemustest.

Majandusaasta aruandega on võimalik tutvuda vallakantseleis ja valla kodulehel.

Volituste andmine

Vallavolikogu volitas Kambja vallavalitsust tegema regionaalministri 30. aprilli 2008 käskkirjaga nr 59 kehtestatud “Hajaasustuse veeprogrammi programmdokumendist” tulenevaid toiminguid ja otsustusi.

Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine

Vallavolikogu kehtestas veeettevõtja osaühing Cambi poolt pakutava veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad Kambja aleviku, Vana-Kuuste ja Rebase piirkonnas alates 1. oktoobrist 2008.

Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise hind:

1) veemõõtja alusel 22 krooni m3;

2) ühepereelamud (ilma veemõõtjata) 300 krooni/elamu kuus.

Veevarustuse hind:

1) veemõõtja alusel 15 krooni m3;

2) ühepereelamud (ilma veemõõtjata) 214 krooni/elamu kuus.

Reovee ärajuhtimise hind:

1) mõõtesüsteemi alusel 7 krooni m3;

2) üh
epereelamud 86 krooni/elamu kuus.

Volikogu istungil tõdeti, et uued veehinnad on soodsamad neile, kes tarbimist mõõdavad. Inimestelt, kes mõõdikuta vett tarbivad, võetakse suuremat tasu, et neil tekiks tegelik huvi mõõdiku paigaldamiseks. Kui senini võis mõõdikuta veetarbija südamerahus ja tagasihoidliku kuluga kasta muru ja aiamaad, siis uued hinnad muudavad selle tegevuse tunduvalt kallimaks.

OÜ Cambi juhataja Heiki Kortspärn teavitas, et Kambjas on paigaldatud veemõõdikud kõigile suurtele korterelamutele. See tähendab, et iga maja elanikud peavad hakkama otsustama, kuidas tarbitud teenuse tasu omavahel jagada.

Toivo Ärtis

Loetumad