-4.2 C
Kambja
Reede, 09.12.2022

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane.

Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivÜlevaade vallavolikogu juuniistungi otsustest

Ülevaade vallavolikogu juuniistungi otsustest

joomplu:300Vallavolikogu istung toimus 30.06.2011.

Vaideotsus Kambja vallavolikogu otsusele „Pangodi külas Purde kinnistu detailplaneeringu algatamine“

Olev Matt esitas 31. jaanuaril 2011 taotluse detailplaneeringu algatamiseks Pangodi külas Purde kinnistule (katastriüksus 28201:008:0029) ühepereelamu rajamiseks (ehitusaluse pinnaga ca 125 m2) olemasoleva kõrvalhoone (kuuri) asemele.

Kambja vallavolikogu 28. aprilli 2011 otsusega nr 68 „Pangodi külas Purde kinnistu detailplaneeringu algatamine“ otsustati mitte algatada taotletud detailplaneeringut.

Olev Matt esitas 13. juunil 2011 vaide Kambja vallavolikogu 28. aprilli 2011 otsuse nr 68 „Pangodi külas Purde kinnistu detailplaneeringu algatamine“ peale, taotledes nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et otsus on ebaseaduslik.

Vaides tugineb Olev Matt asjaolule, et tema taotluse alusel on 5. mail 2011. a Maa-ameti maakatastris muudetud Purde maaüksuse kõlvikute piire ja suurust, millega õuemaa pinda on suurendatud 1858 m2-ni. Samuti leiab taotleja, et vallavolikogul ei ole õigust jätta üldplaneeringut muutev detailplaneering algatamata, kuna siis on oht, et paljude ühiskonnaliikmete huvid, sh erahuvid ja vajadused jäävad tähelepanuta.

Vaidlustaja soovib seisukohta Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringuga Purde kinnistule kehtestatud ehitiste laiendamise piirangute kohta, kuna tema väitel ei ole üldplaneeringust võimalik aru saada, kas ehitusaluse pindala nõue kehtib üksnes uute ehitiste püstitamiseks või ka olemasolevate ehitiste laiendamiseks.

Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu punktis 4.3.2. on ehitamine sätestatud järgmiselt:

Olemasolevate hoonete puhul, mis on tähistatud joonisel nr 3 tingmärgiga E2, on juurdeehitamine keelatud, kui hoonete suurim ehitusalune pindala on suurem kui 150 m2. Väiksema pindala puhul tuleb arvestada samu põhimõtteid, mis uute hoonete ehitamisel.“

Põhimõtted uute hoonete ehitamisel on samas üldplaneeringu punktis sätestatud järgmiselt:

Planeeritud maakasutuse joonisel E2 tingmärgiga tähistatud elamumaa tükile võib ehitada kuni 2 hoonet, hoonete suurimaks ehitusaluseks pindalaks on 150 m2, kusjuures ühe hoone suurim ehitusalune pindala on 125 m2.“

Nendest punktidest järeldub üheselt, et olemasolevate hoonete laiendamine on lubatud, kui ehitusalune pindala on väiksem kui 150 m2, arvestades sellega, et laiendamisega ei tohi ületada hoonete suurimat ehitusalust pindala 150 m2, kusjuures ühe hoone suurim ehitusalune pindala on 125 m2.

Vastuseks esitatud vaidele tugineb Kambja vallavolikogu järgmisele:

Vaide esitaja Olev Matt taotleb peale vaidlustatava otsuse vastuvõtmist toimunud asjaolude muutuse (Purde maaüksuse kõlvikute piiride muutmine 5. mail 2011) arvestamist vaide läbivaatamisel.

Hiljem muutunud asjaolud iseenesest ei muuda otsust selle vastuvõtmise seisuga ebaseaduslikuks. Olev Matt’i taotluse alusel registreeriti Purde maaüksuse kõlvikute piiride ja suuruse muudatused maakatastris 5. mail 2011. a.

Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei või kaitsealal (Purde mü asub Pangodi maastikukaitsealal) ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (kelleks on Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon) nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet.

Kambja vallavalitsuse vastavale järelepärimisele vastati Keskkonnaametist, et Purde maaüksuse kõlvikute piiride muutmiseks ei ole taotletud ega saadud nõusolekut. Maa-ameti katastribüroole ei ole esitatud Keskkonnaameti nõusolekut Purde mü kõlvikute piiride muutmiseks.

Looduskaitseseaduse § 14 lõige 4 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Seetõttu ei saa Olev Matt taotleda Purde mü kõlvikute piiride muutmise asjaolule tuginedes vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt haldusmenetluse seaduse § 68 lõikele 1.

Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu punktis 4.3.2.

Planeerimisseaduse § 8 lõike 7 kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele, sama seaduse § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering vaid põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Planeeringu taotleja ei esitanud enne otsuse vastuvõtmist ega ka vaidega selliseid põhjendusi, miks on Pangodi maastikukaitsealal vaja ühele krundile ehituskeeluvööndisse lubada ehitada üldplaneeringuga kokkulepitud mahust suuremat hoonestust.

Asjaolu, et vaidlustaja väitel paljude ühiskonnaliikmete huvid, sh erahuvid ja vajadused jäävad tähelepanuta, kui planeerimismenetlust ei alustata, ei ole tõene, sest üldplaneeringu koostamise ja kehtestamise käigus on just arvestatud paljude ühiskonnaliikmete, sh eelkõige planeeringualal asuvate kinnistuomanike huvidega.

Kuna taotletava detailplaneeringu ala hõlmaks vaid väikest osa üldplaneeringu alast, siis sellest teavitamine ja sellesse ühiskonnaliikmete kaasamine oleks palju väiksema mahuga kui üldplaneeringu puhul.

Asjaolu, et planeeringuga ei muudeta maa kasutamise sihtotstarvet, ei ole antud juhul oluline, sest Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu põhikokkulepped kehtivad hoonestuse asukoha ja suuruse kohta. Seetõttu lähtuski vallavolikogu vaidlustatava otsuse vastuvõtmisel planeerimisseaduse § 10 lõikest 1, mille kohaselt planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda.

Eespooltoodust lähtudes Kambja vallavolikogu otsustab jätta esitatud vaie rahuldamata.

Vallavolikogu määruse „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“ muutmine

Vallavolikogu tegi mitmeid muudatusi 2011. aasta märtsis kehtestatud määruses „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“.

Vallavanem Ivar Tedrema selgitusel jõuab varsti kätte tärmin, kui vallavalitsus peab algatama uue konkursi jäätmevedaja leidmiseks. Et järgmise lepingu tingimused kujuneksid Kambja valla jäätmevaldajaile senistest soodsamateks, täpsustati eelnimetatud määruse mitmeid sätteid.

Kui varem sätestas määrus, et jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada mitme naaberkinnistu peale ühiseid kogumismahuteid, siis kehtestatud muudatus lubab ühist kogumismahutit kasutada mitme kinnistu jäätmevaldajatel ka siis, kui nad ei ole naabrid.

Määruse tekstis tunnistati kehtetuks säte, mis seni andis jäätmevedajale õiguse lõpetada teenuse osutamine, kui jäätmevaldajal on arved tasumata. Vallasekretär Reet Kiuru sõnutsi peab jäätmevedaja täitma lepingut ja jätkama jäätmete vedu, sest võlgade sissenõudmiseks pakub Eestis kehtiv seadusandlus muid võimalusi.

Määruses sõnastati teisiti ka üks teenustasu suuruse määramist puudutav klausel: olmejäätmete konteinerite tühjendamise eest tasumine toimub riigihanke eduka pakkuja poolt pakutud teenustasu määraga.

Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo lisatoiminguna jäätmevaldajalt küsida lisatasu konteineri paigaldamise, teisaldamise ja ümbervahetamise korral, kuid määruse uues redaktsioonis on selle õiguse kasutamine kitsendatud märkega „välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul“. Seega: jäätmevaldajatele, kes soovivad jäätmevedajalt konteinereid rentida või välja osta, paigaldatakse konteinerid jäätmev
edaja poolt kahe esimese jooksul pärast ainuõiguse andmise rakendumist tasuta. Renditud jäätmekonteinerid viib jäätmevedaja ainuõiguse lõppemisel ära tasuta.

Toivo Ärtis

Purde kinnistu saun-suvilast

Kui Pangodi maastikukaitseala üldplaneering Kambja vallavolikogu poolt 2004. aastal algatati ja 2006. aastal vastu võeti, oli üheks oluliseks põhjuseks soov pidurdada ehitussurvet antud alal.

Olev Matt ostis üsna hiljuti Pangodi maastikukaitsealal Pangodi järve ääres Pikksaarel asuva saun-suvila, ametlikus keeles Purde kinnistu. Ostutehingu toimumise ajal kehtisid seal nii maastikukaitseala üldplaneering kui kõik sellest tulenevad ehitustegevusega seotud piirangud. Ostja sai nende kohta notarilt teavet notariaalse tehingu vormistamise käigus.

Olev Matt oli teadlik asjaolust, et ostab saun-suvila, mis on väike ja ei ole mõeldud aastaringseks elamiseks. Tema poolt esitatud vaided püüavad murda erinevate osapoolte omaaegseid kokkuleppeid.

Vallalehe toimetaja Toivo Ärtis

Loetumad