4.9 C
Kambja
Teisipäev, 16.04.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivVäärtused ja väljakutsed

Väärtused ja väljakutsed

OLEVIK JA MINEVIK KÄSIKÄES: Sel ajal, kui Vana-Kuuste mõisakooli nooremad õpilased iidses pargis langevatest lehtedest rõõmu tundsid, sahistasid kauaaegsed õpetajad Heli Nemvalts, Anne Palumets ja Kaido Mark paberikuhjades, et võimalikult paljude endiste ja praeguste koolipere liikmete mälestused jõuaksid koostatavasse kogumikku „Kuuste Kool 250“. 

Ikka on mõtiskletud, arutletud ja võib-olla isegi vaieldud selle üle, mis on mingi kooli oma nägu. On see maja või inimesed, saavutused või traditsioonid või hoopis sõnulseletamatu võlu, mis sind konkreetse kooli juurde ikka ja jälle tagasi tõmbab.

Parim hetk nende küsimuste üle juurdlemiseks ongi vist järjekordse kooli aastapäeva ja vilistlaste kokkutuleku eel.

Kuuste kandi hariduselu tähistab sel sügisel auväärset 250. sünnipäeva. Terve neljandik aastatuhandest võib tunduda üüratult pika ajana, kuid maailmaajaloo teljele panduna on see vaid kriipsuke. Ometi oleme selle aja jooksul jõudnud suitsusest rehetarest infotehnoloogia ajastusse, kus maailm mahub peopessa.

Kõiketeadjana talulaste ees tarkust jagava koolmeistri roll on tänapäeval muutunud – tuleb kogu aeg juurde õppida, et kiiresti muutuvas maailmas õpilaste ees mitte jänni jääda.

Püüdes siiski kirjeldada meie kooli identiteeti, julgeksin esile tuua kolme alustala: maja, inimesed ja traditsioonid.

Kuuste kool tegutseb üle kahesaja aasta vanuses mõisamajas. Kui arvestada tõsiasja, et mõis rajati alati harmooniliselt maastikku sobituvana, on meil õnn töötada-õppida positiivse energialaenguga keskkonnas.

Väärtused ja väljakutsed

AUVALVE EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA AKTUSEL: Vana-Kuuste ajaloohõngulisse mõisakoolihoonesse lisavad väärikust ja soliidsust kodutütred ja noored kotkad. 

Meie kool on ainus mõisakool Tartumaal ja just viimaste aastate jooksul oleme tänu sellele saanud palju tähelepanu. Seda unikaalset olukorda oleme püüdnud ka ise võimalikult palju ära kasutada, olgu selleks siis sportlikud, seikluslikud, õpetlikud või loovad tegevused majas ja pargis. Liitunud hiljaaegu Eesti mõisakoolide ühendusega, oleme saanud palju uusi ideid ja julgustust, mille üheks väljenduseks on ka läinudsuvisest „Unustatud mõisate” külastusmängust osavõtt.

Miljöö, milles me viibime ja mis meid ümbritseb, on ääretult inspireeriv ja samas väljakutseid esitav. Tänapäevase õpikeskkonnana ei ole meie maja sugugi ideaalne. Kesised võimalused saalispordialadega tegelemiseks, rõskevõitu keldrikorrus ja teise korruse pikk ja kitsas koridor võivad pretensioonikama isiku nina krimpsutama panna, kuid teisalt virgutab see otsivat vaimu, et kitsaskohad enda kasuks pöörata.

Saal, mis ei sobi hästi sportimiseks, on suurepärase akustikaga (endisaegsed projekteerijad ja ehitajad valdasid hästi ruumi planeerimise matemaatilist loogikat), mida muusikud kiidavad; võlvitud kelder on otsekui loodud salapäraste juhtumiste – minupärast kas või kummituste sekkumisel – tegevuspaigaks. Ülakorruse koridor on muutunud galeriiks, kus algklassiõpilased oma loovtöid demonstreerivad.

Maja ümbritsev iidne park lisab suurejoonelisust ja väärikust, aga samas pakub turvatunnet ja hingerahu. Vanadesse puudesse aegade jooksul salvestunud energia kiirgab väljapoole ja annab jõudu. Siin on hea sportida, luuletadamaalida, loodust tundma õppida ja ka niisama puhata. Eluks kasulik tööharjumuski kujuneb pargis hädavajalikke korrastustöid tehes.

Ettevõtlikud, sõbralikud ja koostööaltid inimesed

MENUKAS: „Unustatud mõisate“ mäng tõi Vana-Kuuste mõisahoonesse palju huvitundjaid, keda aitasid vastu võtta ja võõrustada õpetajad.” 

Olgu keskkond nii ideaalne kui tahes, mõtestab ja hingestab selle siiski inimene. Meie kooli inimesed on ettevõtlikud, sõbralikud ja koostööaltid. Me armastame ettevõtmisi koos planeerida ja üheskoos läbi viia. Meeskonnatöö on meie kooli üks võtmesõna. Kui koolis on käsil mõni suurem üritus, ei vaadata kella ega loeta kokku töötunde. Tehakse ikka nii palju kui vaja, et ettevõtmine hästi õnnestuks. Õpetajad löövad kaasa kõiges: kui vaja, mängitakse õpilastega jalgpalli, kui vaja, valmistatakse hiliste õhtutundideni järgmise ürituse materjale.

Õpilaste ja õpetajate omavahelist suhtlemistki oleme püüdnud kujundada võrdse partnerluse vaimus, et mõtestada õppimist kui koostööd ühise eesmärgi nimel. Eks me vahel koge ka tagasilööke, kus noorem osapool leiab, et kui juba võrdsus, siis kõiges, aga õpetajaskond sooviks siiski vanuse- ja seisusekohast lugupidamist või vähemalt viisakustki.

Turvaline ja sõbralik koolikeskkond on viimastel aastatel saanud meie kooli üheks põhieesmärgiks. Püüame üheskoos tegutsedes selleni jõuda, milleks oleme liitunud ka meie põhjanaabrite koostatud ja sealsetes koolides tulemuslikuks osutunud programmiga „Kiusamisvaba kool” ehk KiVa.


„Oleme püüdnud lõimida oma kooliellu võimalikult palju ideid, tegevusi ja õppeprogramme, mis meie arvates võiksid aidata muuta koolikeskkonda veel turvalisemaks, sidusamaks ja atraktiivsemaks.“

Meie õpilasi tuleb kiita, sest nad on aktiivsed, nutikad ja loova vaimuga. Erinevatest võistlustest, konkurssidest ja üritustest osavõtud on viimastel aastatel toonud meile kuhjaga tunnustust ja auhindu. Koolinoored on silma paistnud nii omaloomingus kui näitlemises, võistlusmängudes ja sportimises. Õpetaja osaks jääb kõikvõimalike konkursside ja võistluste virvarrist välja sõeluda just meie lastele kasulikud ja eduelamust pakkuvad võimalused ning õpilasi julgustada, toetada ning suunata.

Lõpuks traditsioonidest. Tegevused, mis on eeskätt välja kasvanud meie oma kooli ajaloost, toonitavad kooli eripära ja tähtsustavad inimesi, kes on meie vilistlastena jätnud sügava jälje Eesti riigi aja- ja kultuurilukku.

< p>Lisaks kalendritähtpäevadele (jõulud, vastlad, mardi- ja kadripäev, sõbrapäev jne), mis on ühes või teises vormis olemas ilmselt iga Eestimaa kooli ürituste plaanis, peame meie oma eripäraks ja tugevuseks Kuustekandi hariduseluga seotud inimeste mälestuse jäädvustamist. Julius Kuperjanovi sünniaastapäeval paneme proovile oma sõjalis-sportlikud võimed, kirjanik Kalju Kanguri sünnipäeval etlevad võistu nooremate klasside õpilased ja luuletaja Henrik Visnapuu noorpõlvemeenutused on andnud nime lustakale kevadisele kassipoegade (8. kl õpilaste) ristimisrituaalile.

Kool vajab traditsioone

ÜKS PIKAAJALINE TRADITSIOON: Isadepäeva üritus toob ka mehed kooli. 

Olles veendunud, et kooli näo kujundavad eelkõige pikaajalised ning siinsest keskkonnast ja ajaloost välja kasvanud traditsioonid, oleme siiski avatud uutele ideedele ja võimalustele, mis meie koolielu mitmekesisemaks, põnevamaks ja meeldivamaks muudaksid. Oleme püüdnud lõimida oma kooliellu võimalikult palju ideid, tegevusi ja õppeprogramme, mis meie arvates võiksid aidata muuta koolikeskkonda veel turvalisemaks, sidusamaks ja atraktiivsemaks.

KiVa programmist ja mõisakoolide liikumisest sai eespool juba pisut räägitud, aga uute väljakutsetena tuleb kindlasti mainida osalemist Tartu Ülikooli innovatsioonikoolide võrgustikus ja Hea Alguse programmiga liitumist. Aastatepikkune järjekindel tegevus õpilaste tervislike eluviiside kujundamisel on viinud meid ka Tervist Edendavate Koolide (TEK) hulka.

Meie headest partneritest tahan kooli juubeli eel eriti tänada Kaitseliidu Tartu malevat, kes Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonide tegevuste kaudu on paljudele meie kooli õpilastele loonud suurepärased võimalused enese arendamiseks mitmetes valdkondades, olgu selleks siis esmaabi, orienteerumine, meeskonnatöö, juhtimine jpt.

Kaido Mark
Kuuste kooli õpetaja

 

Samal teemal:

Loetumad