Prügi sorteerimise vajalikkusest on viimastel aastatel palju juttu olnud. Välja on jagatud mitmeid jäätmete sorteerimist õpetavaid brošüüre, vändatud on kasulike õpetustega lühifilme. Kõik ikka selleks, et iga inimene teaks, et prügi sorteerimine on vajalik tagamaks meile kõigile puhtam elukeskkond.

Jäätmeid peab koguma

Keskkonnaministeeriumi andmetel tekib igal aastal Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik – tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes.

Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude oluliste jäätmete käitlemist. Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu saab omavalitsuse territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda.

Sanitaarkaitseala reostajad

AS Emajõe Veevärk osutab veeteenust 92 asulas, mis asuvad 4 maakonna 13 omavalitsuses. Meie eesmärgiks on võimalikult taskukohaselt kvaliteetse ja nõuetekohase veeteenuse pakkumine veeteenuse kasutajale. Meie toimetamispiirkondadesse jäävad mitmed joogivee- ja reoveepuhastid. Nende puhastite kinnistuid ja neid ümbritsevaid kinnistuid on seadusega koormatud sanitaarkaitsealadega ehk piirangualadega, kus tavapärane tegevus on piiratud ja kus muuhulgas on jäätmete maha panek keelatud! Paraku näeme oma töös, et inimeste teadlikkus oma kohustustest ja õigustest on madal. Ikka ja jälle leidub isikuid, kes rahulikult ladustavad võõrale kinnistule oma tegevuse tagajärjel tekkinud (olme)jäätmeid. Tegemist on vastutustundetu käitumisega ja ka seaduse rikkumisega!

Sanitaarkaitsealal on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Üldjuhul ulatub selline ala kuni 50 meetrini veevõtukohast. Reoveepuhastite sanitaarkaitseala võib ulatuda kuni 200 meetrini puhastist, kuid reovee puhastamine kinnistul ei tähenda, et sinna võib muud prügi vedada. Sanitaarkaitsealal võivad viibida AS-i Emajõe Veevärk töötajad. Kõrvalistel isikutel pole sinna asja.

Reostajad rikuvad iseenda joogivett

On lubamatu, et sanitaarkaitsealale tuleb kellelgi pähe ladustada oma kodusest majapidamisest üle jäävat prügi! Üldjuhul me ei viska oma olmejäätmeid naabri hoovi, miks siis peaks keegi seda tegema sanitaarkaitsealal? Isikud, kes oma prügi teise maa peale toovad, ei anna endale aru, et nii rikutakse lisaks seadusele ka looduskeskkonda ja seatakse ohtu muuhulgas nende endi joogivee kvaliteet või loodusesse juhitav puhastatud heitvesi. Puhta vee tagamine tarbijale ja puhas looduskeskkond on meie ettevõtte jaoks oluline, ent kui meil tuleb hakata tegema oma põhitöö juurde lisategevusi, likvideerimaks kahju, mida on tekitanud hoolimatud inimesed oma prügiga, siis paraku on kannatajaks needsamad inimesed ise – lisatöö kajastub lõpuks veeteenuse hinna tõusuna.

Mitte kellelegi meist ei meeldi likvideerida oma kulul kahju, mille on tekitanud keegi kolmas. Samas on AS Emajõe Veevärk pidanud mitmel oma sanitaarkaitsealal sellise probleemiga silmitsi seisma. Oleme avastanud enda sanitaarkaitsealadelt hunnikusse visatud puuoksi, metallitükke, süstlaid ja teisi ohtlikke jäätmeid ning isegi lahtise tulega lõkke! Oleme olnud sunnitud tegema kulutusi, et avastatud rikkumised kõrvaldada, tagamaks oma klientidele alati kvaliteetne ja keskkonnasõbralik veeteenus. Iga vee tootmise või puhastamisega mitteseotud jääde sanitaarkaitsealal reostab keskkonda ja teeb veeteenuse klientidele kulukamaks.

Kaalukausil videovalve

Omalt poolt oleme oma sanitaarkaitsealad tähistanud siltidega, ent vaatamata sellele pole see meie territooriumite reostamist peatanud. Kaalume tõsiselt puhastitele turvakaamerate paigaldamist, et korrarikkujaid tabada, kuid see on kulutus, mille peame võtma kliendi taskust, sest inimesed ise on oma tegevusega meid selleni viimas.

Siinkohal on paslik meenutada, et jäätmeid, ükskõik, mis sorti need on – ohtlikud jäätmed, elektroonika jäätmed, aia- ja paberijäätmed, vanapaber, pakendijäätmed või muud olmejäätmed – ei tohi niisama lihtsalt ladustada ükskõik kus. Need tuleb sorteerida ja viia jäätmejaama!

Võib ju küsida, et milleks üldse prügi sorteerida. Vastus on lihtne – et tagada meile kõigile puhas elukeskkond ja hea tervis. Lisaks on mitmed jäätmed, näiteks pakendid, hea taaskasutusväärtusega, seega on nende kokkukogumisel ja kogumiskonteinerisse viimisel taas keskkonda säästev lisaväärtus juures. Taaskasutusse viiduna ei sattu pakend loodusesse vedelema, kus ta hävineb sadu aastaid ja reostab nii vett kui loodust. On oluline meeles pidada, et puhas vesi on elu alus!

AS Emajõe Veevärk kutsub üles kõiki inimesi, kes märkavad meie sanitaarkaitsealade ümbruses kahtlast tegevust või isikuid, kes ladustavad sinna oma jäätmeid, sellest meid teavitama numbril +372 731 1840 või e-kirja teel aadressil evv@evv.ee.

AS Emajõe Veevärk

Kino maale
EelmineRütmika Ülenurme sai laureaaditiitli
JärgmineSotsiaalteenuste osutamisest