Vallavolikogu istungitelt

843

Kambja Vallavolikogu XIV istung toimus 16. oktoobril, kohal oli 20 volikogu liiget, istungilt puudus Virgo Kurist.

Päevakorras oli kaks küsimust.

Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Peep Puis tegi ettepaneku komisjoni koosseisu muutmiseks. Volikogu arvas haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisust välja Liivi Paumetsa ja kinnitas liikmeks Ülle Andresoni, otsuse poolt olid kõik volikogu liikmed.

Kambja valla arengukava ja eelarvestrateegia 2019 – 2022 eelnõud tutvustas arendusjuht Kristi Kull. Koostatud arengukava on edasiarendus olemasolevatest kahe valla arengukavast. Ta andis ülevaate väljapanekul olnud arengukava eelnõu kohta tehtud ettepanekutest ja nende arvestamisest. Pikem arutelu toimus uue lasteaia-lasteaedade ehitamise ja asukoha küsimuses ning Külitse aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise teemal. Kuna Külitsesse ei ole Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määratud reoveekogumisala, oodatakse kohalikelt elanikelt ühist tegutsemist ja koopereerumist, sest ilma inimeste nõusolekuta pole võimalik probleemile lahendust saada.

Haridus- ja kultuurikomisjon ning revisjonikomisjon ei olnud rahul arengukava ülesehitusega ja kohati sõnastusega.

Arengukava ja eelarvestrateegia kinnitati 10 poolt- ja 9 vastuhäälega, üks volikogu liige oli erapooletu.

* * *

Kambja Vallavolikogu XV istung toimus 13. novembril, kohal oli 15 volikogu liiget, istungilt puudusid Toomas Arumägi, Vahur Järv, Rauno Kiuru, Virgo Kurist, Illari Lään ja Oliver Ots.

Päevakorras oli kuus küsimust.

  1. Tartumaa arengustrateegiat 2040 tutvustasid Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Rain Sangernebo ja töörühma juht Karl Viiol. Tartumaa arengustrateegia 2040 esitab omavalitsuste ühiselt kokku lepitud pikaajalise visiooni aastani 2040 ja investeeringute kava aastateks 2019-2027 ning on aluseks omavalitsuste ühis- ja riiklike investeeringute teostamisel ning EL toetuste suunamisel maakonda.
  2. Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine endise Ülenurme valla territooriumi osas. Ettekande tegid vallavalitsuse maa- ja ehitusosakonna juhataja Tiit Lukas ning planeeringu koostamise koostööpartneri esindaja Kerttu Kõll. Seejärel asuti läbi vaatama ülesjäänud planeeringuvaidlusi.
    • Ettepanek määrata Laane külas Hirve ja Lõokese maaüksused elamumaaks nii, nagu on kehtivas Ülenurme valla üldplaneeringus. Uues üldplaneeringus on need maaüksused maatulundusmaa juhtotstarbega, millisena neid on ka seni kasutatud. Oma seisukohtade avaldamiseks said sõna maa omanik Lembit Rump ja tema esindaja vandeadvokaat Imbi Jürgen, kes vastasid ka volikogu liikmete küsimustele.
    • Ettepanek määrata Ülenurme alevikus asuv Kiviristi maaüksus tihehoonestusalaga elamumaaks. Üldplaneeringus on maaüksus senise juhtotstarbega (maatulundusmaa). Kehtestatud maakonnaplaneeringus on see piirkond tiheasumi laienemisala. Oma seisukohtade avaldamiseks said sõna kinnistu omaniku OÜ Visioonland esindajad Andres ja Ranol Kaseväli.
    • Ettepanek määrata Ülenurme alevikus asuva Sauna katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaaks. Hetkel on Sauna katastriüksuse sihtotstarve 100% ärimaa. Koostatavas üldplaneeringus on määratud Sauna katastriüksuse sihtotstarbeks osaliselt elamumaa, osaliselt sotsiaalmaa. Kuna vaide esitajat kohal polnud, tutvustas olukorda ja vastas küsimustele Tiit Lukas.
    • Ettepanek määrata Laane külas Pikkari kinnistule äri- ja tootmise ala juhtotstarve. Koostatavas üldplaneeringus on kinnistu reserveeritud maatulundusalaks, millena seda kinnistut on ka seni kasutatud. Kinnistu omanikku kohal ei olnud, Tiit Lukas tutvustas tema poolt 13. novembril volikogule saadetud seisukohta.

Kuna seisukoha võtmine planeeringuvaidlustes on volikogu pädevuses, asuti ükshaaval läbi hääletama kõiki ettepanekuid.

  • Ettepanek määrata Laane külas Hirve ja Lõokese maaüksused elamumaaks – poolt 9, vastu 4, erapooletuid 2 – volikogu otsustas määrata Hirve ja Lõokese maaüksused perspektiivseks elamumaaks.
  • Ettepanek määrata Ülenurme alevikus asuv Kiviristi maaüksus tihehoonestusalaga elamumaaks – poolt 14, vastu 1, erapooletuid ei olnud – volikogu otsustas määrata Kiviristi maaüksus tihehoonestusalaga elamumaaks.
  • Ettepanek määrata Ülenurme alevikus asuva Sauna katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaaks – poolt 0, vastu 14, erapooletuid 1 – volikogu otsustas ettepanekut mitte arvestada.
  • Ettepanek määrata Laane külas Pikkari kinnistule äri- ja tootmise ala juhtotstarve – poolt 0, vastu 12, erapooletuid 3 – volikogu otsustas ettepanekut mitte arvestada.

Volikogu otsustas 15 poolthäälega kehtestada Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas, millesse on sisse viidud eelpool läbihääletatud muudatused.

  1. Arvamuse andmine geoloogilise uuringu loa taotlusele. Ettekande tegi Tiit Lukas. Keskkonnaamet soovib valla seisukohta OÜ Eesti Killustik poolt esitatud Aardlapalu III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele. Uuringuga soovitakse täpsustada seal lasuvate liivasetete paksust ja kvaliteeti ning teenindusmaa lääneosas, kus varu on juba kinnitatud tarbevaruna, täpsustada kasuliku kihi lamami reljeefi. Volikogu otsustas ühehäälselt nõustuda geoloogilise uuringu loa väljastamisega Aardlapalu III uuringuruumis OÜle Eesti Killustik.
  2. Kambja Vallavolikogu 20.02.2018. a määruse nr 18 „Kambja valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise ning finantsjuhtimise kord” muutmise kohta tegi ettekande finantsjuht Sirje Suur. Muudatus puudutab eelarve koostamise metoodikat, eelarve soovitakse koostada alates 2019. aastast tekkepõhisena. Volikogu nõustus ühehäälselt tehtava muudatusega.
  3. Kambja valla 2018. aasta II lisaeelarve kandis ette ja vastas sellekohastele küsimustele Sirje Suur. Lisaeelarve on negatiivne, kuna mitmed kavandatud investeeringud jäävad käesoleval aastal ellu viimata. Volikogu otsustas 15 poolthäälega kinnitada valla teine lisaeelarve mahus -842 520 eurot.
  4. Volikogu liikme Anti Kalveti kirjaliku pöördumise kohta volikogu poole andis selgitusi Anti Kalvet, omapoolsed vastused esitas vallavanem Aivar Aleksejev.

 

Istungitel arutatut vahendas volikogu sekretär

REET KIURU

Kino maale
EelmineVallakodanike andmed on seadusega kaitstud
JärgmineÜks aasta haldusreformist