Vallavolikogu 21.02.2024 istungilt

703

Kambja vallavolikogu istung kolmapäeval, 21. veebruaril Reola kultuurimajas algas kell 17.  Istungist võttis osa 20 liiget, neist 2 videosilla vahendusel.

Päevakord kinnitati ühehäälselt.

Päevakord

1. Ülenurme gümnaasiumi arengukava aastateks 2024-2029 kinnitamine

Ülenurme gümnaasiumi direktor Tõnu Tender esines ettekandega, milles tutvustas Ülenurme gümnaasiumi arengukava aastateks 2024—2029 eelnõud.

Ülenurme gümnaasiumi direktor esitas 12.12.2023 Kambja vallavalitsusele kinnitamiseks kooli arengukava aastateks 2024–2029.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli. Arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik ja kooli direktor annab selle täitmisest aru kooli pidaja kehtestatud korras. Kambja valla arengukava, eelarvestrateegia ning valdkondlike ja hallatavate asutuste arengukavade koostamise korra alusel asutuse arengukava kinnitab ja muudab volikogu ning arengukava ja selle muutmise eelnõu koostatakse koostöös asutuse personali, hoolekogu, õppe- või pedagoogilise nõukogu ja/või ekspertidega, õpilasesindusega ja vallavalitsusega. Õppenõukogu tunnistas arengukava (2024–2029) projekti sobivaks. Hoolekogu on kiitnud arengukava heaks 20.11.2023. Õpilasesindus tutvus 22.11.2023 teist korda arengukavaga. Liikmed arutlesid koos eelkõige nende arengukava teemade üle, mis otseselt õpilasi puudutavad. Õpilasesindus kiitis heaks. Vallavalitsus kooskõlastas arengukava 28.12.2023 ning esitas volikogu menetlusse.

Volikogu hariduskomisjon arutas arengukava 09.01.2024 koosolekul ja otsustati teha ettepanek, et kooli tugevused (näiteks kas või laiendatud huviringid ning tugev muusikakool) juba esilehel välja tuua – peamine soovitus on see, et märkida selgelt mille poolest erinetakse teistest koolidest. Aga üldiselt leidsid komisjoni liikmed, et arengukava on hea ja korrektne.
Pärast komisjonilt arvamuse saamist suunati arengukava valla veebilehel ja kooli veebilehel avalikule väljapanekule 18.01 kuni 05.02.2024. Arengukavasse ettepanekuid ei esitatud.

Kaasettekandja hariduskomisjoni aseesimees Brit Mesipuu kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.

Volikogu otsustas määruse vastu võtta (20 poolt).

2. Kambja valla 2024. aasta eelarve II lugemine ja vastuvõtmine

Vallavalitsuse finantsjuht Eve Jaanus esines ettekandega, milles tutvustas Kambja valla 2024. aasta eelarvet kogumahus 46 304 223 eurot ja mille koostamisel on rakendatud ettevaatavat kokkuhoiupoliitikat.

Uuest aastast rakenduvad mitmed olulised maksumuudatused, mis avaldavad mõju valla tulubaasile kui suurendavad põhitegevuse kulusid ja sunnivad leidma kokkuhoiukohti.

Muudatuste tulemusel väheneb valla tulubaas ning käibemaksu tõus suurendab põhitegevuse kulusid.

Mitmed varem sihtsummadena ülekantud toetused kaovad ja on kirjutatud tulubaasi üksikisiku tulumaksu sisse vabariigi keskmiste näitajate alusel. Ümberkorralduste mõju on raske prognoosida ja kasutatud on riigi poolt soovitatud metoodikat.

Omavalitsustele pandud kohustused kasvavad esmaste arvestuste järgi. Nende täitmiseks arvestatud katteallikad ja lisaraha tuleb leida põhitegevuse tuludest ja põhitegevuse kulude ümberjaotamisest.

Personalikuludest on suurendatud miinimumpalkasid ja arvestatud palgatõusuga 1,77% kuni 5%. Miinimumpalga tõus 13%. Majanduskulud on jäänud reeglina 2023. aasta tasemele või on vähenenud. Oluline on säästev majandamine.

Peamised muudatused, mis 2024.a rakenduvad ja mõju avaldavad või mille mõju ulatust on 2024.a eelarve koostamise käigus raske hinnata:

  • Alates 2024. aastast laekub residendist füüsiliste isikute maksustatavast tulust maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,89% (varem 11,96%) ja riiklikust pensionist 2,5%.
  • Tasandusfondi vähenemine. Eelarvestrateegias planeeritud 2024. a tasandusfondi vähenemine 1,1 miljonit eurot võrreldes 2023.aastaga, 2024.a eelarves vähenemine tuginedes Rahandusministeeriumi korrigeeritud andmetele 558 747 eurot, vähenemine võrreldes 2023. a 40,7%.
  • Käibemaksumäära tõus 2% (20%-lt 22%ni);
  • Suur surve tööjõukulude osas – miinimumpalga tõus 13%, õpetajate palgatõus 3,1%, lisaks lisanduvad täiendavad majandus-ja tööjõukulud seoses 2024.a avatava Tõrvandi kooliga. Võimalikud lisarühmad Linnavere lasteaias;
  • Antavate toetuste hulka on arvestatud lisanduvad hooldusreformi kulud, mida kajastatakse toetusena. 2024.a planeeritud summas 735 220 eurot, 2023.a vastavalt 408 128 eurot ja 2022.a täitmine 121 966 eurot;
  • Euribori kõrge määr.

Eeltoodud tegurite tegelik mõju valla eelarvele selgub ilmselt kõige täpsemalt 2024.a lõpuks.

2024. aasta eeldatav eelarve maht on 46 304 223 eurot. Põhitegevuse tulud suurenevad 7,8% ja põhitegevuse kulud suurenevad 4,6%. Põhitegevuse tulem on positiivne, summas 2 590 721 eurot. Investeerimistegevuse maht suureneb         võrreldes         2023. aastaga 109,4%. Investeerimistegevuse tulud on planeeritud summas 1 159 000 eurot ja kulud 16 315 061 eurot. Investeerimistegevus on negatiivne, kulud ületavad tulusid (-15 156 061 eurot).

Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Kambja valla 2024. aasta eelarves on nimetatud näitaja positiivne (2 590 721 eurot). Positiivne põhitegevuse tulem tagab valla omafinantseerimise võimekuse.

Eelarve tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahe, millele liidetakse investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma. Kambja valla 2024. a eelarve tulem on negatiivne (– 12 565 340 eurot). Negatiivne tulem kaetakse finantseerimistegevuse ja likviidsete varade arvelt. Eelarvesse on planeeritud kasutada laenuvahendeid summas 12 000 000 eurot. Likviidseid vahendeid on plaanis kasutusele võtta summas 1 159 476 eurot.

Investeeringud on planeeritud 2024. aasta eelarvesse tuginedes eelarvestrateegiale ja lähtudes tegelikest vajadustest.

Kui 2023.a eelarve täitmine on prognoosi kohane, siis on Kambja valla netovõlakoormus 31.12.2023 seisuga 13,67%, individuaalne ülemmäär 100%. Esialgne netovõlakoormuse prognoos 2024.a lõpuks on 52%.

Volikogu hääletas pärast ettekannet muudatusettepanekuid.

Majanduskomisjoni ettepanek reservfondi mitte moodustada ei leidnud toetust (8 poolt, 10 vastu, 2 erapooletut).

Komisjoni ettepanek jätta eelarvest välja Ülenurme gümnaasiumi kütte- ja ventilatsiooniseadmete rekonstrueerimine ei leidnud toetust (8 poolt, 11 vastu, 1 erapooletu).

Komisjoni ettepanek kehtestada munitsipaalkinnistutele enne võõrandamist detailplaneeringud kiideti heaks (10 poolt, 8 vastu, 2 erapooletut).

Ettepanek Ettevõtliku Kambja valimisnimekirja nimel, milles sooviti lisada eelarvesse silla ehitus üle Porijõe 100 000 € väärtuses, ei leidnud toetust (8 poolt, 11 vastu, 1 erapooletu).

Alan Uibo ja Argo Meresaar lahkusid istungilt.

Otsustati eelarve vastuvõtmist hääletada pärast päevakorra läbimist (12 poolt, 1 vastu, 5 erapooletut).

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann tegi ülevaate komisjonis arutatust.

Volikogu lõpetas vallaeelarve teise lugemise.

Tanel Melk lahkus istungilt.

3. Loa andmine riigihanke korraldamiseks (lasteaia ehitamine)

Abivallavanem Toomas Järveoja esines ettekandega, milles tutvustas eelnõud lubada vallavalitsusel korraldada riigihange avatud hankemenetlusena Räni alevikku Päikeseratta kinnistule lasteaia põhi- ja tööprojektide soetamiseks ja lasteaiahoone ehitamiseks.

Kambja vallavalitsus kavandab Päikeseratta kinnistule (94901:001:0402) kümne rühma ja kahe maapealse korrusega lasteaia ehitamist aastatel 2024–2025. Piirkonda on lasteaed väga vajalik kuna vallal puuduvad lasteaia teenuse pakkumiseks vajalikud ruumid. Hetkel tegutseb Soinaste lasteaia filiaal üüripinnal. Ruumide üürimiseks on sõlmitud OÜ-ga ICO Park üürileping tähtajaga kuni 31.07.2025.

Vallavalitsus korraldas 2023. aastal hanke leidmaks eelprojekti põhjal kümne rühmaga ja kahe maapealse korrusega lasteaia projekteerija ja ehitaja, kuid laekunud pakkumuste maksumused ületasid hankelepingu eeldatavat maksumust, hankeplaanis toodud maksumust ning valla eelarves ja eelarvestrateegias planeeritud maksumust. Seega lükkas vallavalitsus laekunud pakkumused tagasi. Seejärel kõrvutas vallavalitsus eelnimetatud hanke ruutmeetrite arvu ja riigihangete keskkonnas läbi viidud sarnaseid hankeid ning leidis, et soodsam ja aega kokkuhoidvam lahendus on kasutada valmis projekteeritud lahendust.

Vallavara valitsemise korra kohaselt annab loa riigihanke korraldamiseks vallavolikogu, kui pakkumismenetluse tulemusel sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta. Vallavalitsus korraldab lasteaia põhi- ja tööprojektide soetamiseks ja ehitamiseks riigihanke avatud hankemenetlusena.

Majanduskomisjon toetab kahte eraldi riigihanke korraldamist avatud hankemenetlusena  lasteaia põhi- ja tööprojektide soetamiseks ning lasteaia ehitamiseks.

Volikogu otsustas anda loa riigihanke korraldamiseks (16 poolt, 1 erapooletu).

4. Virulase külas asuvate Kaasiku ja Kase maaüksuste detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

Vallavalitsuse maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik esines ettekandega, milles tutvustas eelnõud, mis näeb ette algatada Virulase külas asuvate Kaasiku (kü tunnus 28301:001:1201) ja Kase (kü tunnus 28301:001:1202) maaüksuste detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates vastuvõetud otsuse teatavakstegemisest.

Kambja vallavalitsusele esitati 18.09.2023 taotlus Kambja vallas Virulase külas asuvate Kaasiku ja Kase maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust maatulundusmaa sihtotstarvetega Kaasiku ja Kase maaüksustele ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Planeeringuala suurus on u 4,5 ha.

Üldplaneeringu kohaselt asub nimetatud planeeringuala rohevõrgustiku alal. Rohevõrgustiku alal on lubatud ehitusõigust määrata projekteerimistingimustega, kui lähima hoonete kompleksini jääb vähemalt 250 m. Lähtudes olemasolevatest kruntidest jääks kavandatud hoonete kompleks teineteisele lähemale kui 250 m ning sellest tulenevalt on detailplaneeringu koostamise kohustus.
Vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et arengu- ja planeerimiskomisjon toetas ühehäälselt eelnõud.

Volikogu otsustas detailplaneeringu algatada (17 poolt).

Istungi vaheaeg 10 min.

5. Lasteaia kulude vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine

Abivallavanem Liis Rosin tutvustas ettekandes eelnõud tõsta alates 01.04.2024 lasteaia kulude vanemate poolt kaetava osa määra ning kehtestada määr 7 % käesoleva aasta töötasu alammäärast kuus. 2024. aastal on töötasu alammäär 820 eurot. Seega oleks kohatasu suurus määruse eelnõu kohaselt alates 01.04.2024 57,40 eurot (tõus 12,40 eurot ehk 27,5%).

Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele toimub lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmine valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla- või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast.

Lasteaiaõpetajate palk on otseselt seotud õpetajate alampalga määraga, millest tulenevalt tuleb leida eelarvelised vahendid palgatõusu katmiseks. Lisaks on olnud üldine hinnatõus ja surve palkade tõusuks märkimisväärne. Seega, teeb vallavalitsus ettepaneku tõsta vanemate kaetava osa määra ning siduda see töötasu alammääraga. Kehtestatav protsent on 7 % käesoleva aasta töötasu alammäärast (57,40 eurot).

Vallavalitsus võrdles %-i suurust ka ümberkaudsete valdadega.

Kuna lasteasutustes tõuseb toidutasu ja alates 01.01.2024 kaob vanematel võimalus tuludeklaratsioonis oma tulust maha arvata laste pealt täiendavat maksuvaba tulu, ei pea vallavalitsus mõistlikuks komisjonis tehtud ettepanekut võrdsustada kohatasu suurus Tartu linnas kehtivaga.

Vastavalt lasteaia kulude vanema poolt kaetava osa tasumise korrale makstakse vanema poolt makstavat tasu 11 kuud. Osalustasu maksmisest on vabastatud kolmas ja järgnev ühest perest samaaegselt valla lasteaias ja/või valla eelarvest rahastatavas eralasteasutuses käiv laps.

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.

Volikogu otsustas määruse vastu võtta (12 poolt, 4 vastu, 1 erapooletu).

Istungilt lahkus Avo Alliksaar.

6. Andmekogu asutamise ja andmekogu põhimääruse kinnitamise delegeerimine

Vallavalitsuse andmekaitsespetsialist Reet Kiuru esines ettekandega.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt otsustab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimusi kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

Avaliku teabe seaduse (AvTS) kohaselt on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Andmekogu asutatakse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga.

AvTS kohaselt võib andmekogu asutada ka üksnes asutuse enda töökorralduse tarbeks. Sellel peab olema põhimäärus, milles tuleb sätestada andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja), andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.

Andmekogu asutamise delegeerimine vallavalitsusele on otstarbekas tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks. Vallavalitsustes kasutusel olevad ja ka tulevikus kasutusele võetavad andmekogud on oma iseloomult töökorralduslikud vahendid. Enamike andmekogude asutamise vajadus tuleneb otseselt seadusest. Standardlahenduse baasil kasutusel olevad andmekogud lihtsustavad oluliselt vallavalitsuse kohustuste täitmist ja võimaldavad kaasaegset andmetöötlust ning X-tee kaudu andmevahetust riiklike andmekogudega. Andmekogu põhimäärus on üks dokument andmekogu registreerimiseks vajalikust tehnilisest dokumentatsioonist, mille kehtestamine on otstarbekas delegeerida vallavalitsusele.

Lähtudes eeltoodust teeb Kambja vallavalitsus ettepaneku delegeerida vallavalitsusele andmekogu asutamine ning andmekogu põhimääruse kinnitamine. Määruse eelnõu on heaks kiidetud vallavalitsuse 31.01.2024 istungil.

Volikogu otsustas määruse vastu võtta (10 poolt, 6 erapooletut).

7. Kambja vallavolikogu 15.05.2018 määruse nr 29 „Kooli, koolieelse lasteasutuse ja huvikooli pidaja pädevuse delegeerimine“ muutmine

Abivallavanem Liis Rosin esines ettekandega, milles selgitas, et varem ei ole kohalikke omavalitsusi õpetajate palgarääkimistesse kaasatud, kuid see on aktuaalseks saanud viimase õpetajate streigi valguses ning ka KOV-id on saanud kutse asuda läbirääkimiste laua taha.

Kambja vallavolikogu 15.05.2018 määrusega nr 29 „Kooli, koolieelse lasteasutuse ja huvikooli pidaja pädevuse delegeerimine“ on volikogu delegeerinud vallavalitsusele põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (PGS), koolieelse lasteasutuse seadusest ning huvikooli seadusest tulenevate ülesannete täitmist.

Määruse eelnõu eesmärk ongi delegeerida vallavalitsusele lisaks osalemine õpetajate töötasu alammäära läbirääkimistel, mis tuleneb PGS § 76 lõikest 1.

Volikogu otsustas määruse vastu võtta (16 poolt).

8. Kambja Vallavolikogu määruste muutmine

Vallasekretär Marina Lehismets tegi ettekande.

Eelnõuga muudetakse Kambja vallavolikogu 14.11.2017 määrust nr 2 „Korruptsioonivastase seaduse rakendamine“ ja 18.12.2018 määrust nr 49 „Huvihariduse ja -tegevuse toetamise kord“.
Mitme määruse muutmise vajaduse on tinginud asjaolu, et Kambja vallavalitsuse teenistuskohtade koosseisus on tehtud muudatusi ja volikogu määrustes nimetatud konkreetseid ametikohti enam ei ole.
Vallavalitsus teeb ettepaneku muuta määrusi selliselt, et konkreetse ametinimetuse asemel on sõnastus järgmine: „vallavanema määratud ametnik“. Vallavanem saab vastavad ülesanded panna ametnikule ametijuhendiga.
Korruptsioonivastase seaduse rakendamise määruses on täpsustatud seda järgmiselt „vallavanema määratud ametnik“. Sama ametniku kaasamine ka deklaratsioonide kontrollimise komisjoni koosseisu on vajalik selleks, et iga kontrollimine, selle põhjus ja tulemus tuleb protokollida, ja seda otse deklaratsioonide registris.

Volikogu otsustas määruse vastu võtta (11 poolt, 5 erapooletut).

9. Kambja vallavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseisu kehtestamine

Vallavanem Illari Lään esines ettekandega.

Vallavalitsus peab vajalikuks teha struktuuris muudatused, mis puudutavad haldusosakonda, arendusosakonda ning haridus- ja kultuuriosakonda. Muudatused aitavad kaasa töökorralduse, sh teenistujate koormuse paremale jaotumisele ning teenuste kättesaadavusele.
Arendusosakonna kaks teenistuskohta – arendusspetsialist ja hankespetsialist liidetakse haldusosakonnaga. Struktuurist kaotatakse arendusosakond ning arendusjuhi ametikoht. Samuti viiakse haldusosakonda üle vallainseneri ametikoht, mis seni paiknes maa- ja ehitusosakonnas. Uute ametikohtadena luuakse struktuuri jäätmespetsialisti ja teedespetsialisti ametikoht. Haldusosakonna funktsioonide laienemise tõttu saab osakonna uueks nimetuseks majandusosakond ning haldusjuhist majandusosakonna juhataja.
Haridus- ja kultuuriosakonna koosseisu luuakse osakonna juhataja ametikoht, et tugevdada haridusvaldkonna juhtimist ning koostööd valla haridusasutustega.

Istungilt lahkus Brit Mesipuu, liitus Tanel Melk.

Volikogu otsustas asutuse uue struktuuri kinnitada (10 poolt, 6 erapooletut).

10. Kambja valla aukodaniku nimetuse andmine

Ettekandja kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Rauno Kiuru

Tunnustamise korra kohaselt omistatakse Kambja valla aukodaniku nimetus füüsilisele isikule erilise auavaldusena Kambja vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Aukodaniku nimetuse andmise otsuse kinnitab volikogu.

Hariduskomisjon ja kultuuri- ja spordikomisjon esitasid kandidaadiks Ene Põdra.

Volikogu otsustas, et aukodaniku laureaadiks on Ene Põder (11 poolt, 5 erapooletut).

11. Kambja valla aasta tegija/aasta tegu aunimetuse andmine

Toomas Otsatalo taandas end päevakorrapunkti arutelust ja hääletuselt.

Abivallavanem Liis Rosin tegi ettekande, kus tutvustas nomineerituid.

Tunnustamise korra kohaselt omistatakse Kambja valla aasta tegija/aasta tegu aunimetus tunnustusena isikule või ühendusele, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega on möödunud aastal silma paistnud erilise saavutusega või korraldanud erilise sündmuse või ürituse. Aasta tegija/aasta tegu aunimetuse andmise otsustab volikogu salajase hääletamise tulemusena. Tähtaegselt esitati aasta tegija/aasta tegu konkursile kolm kandidatuuri.

Aasta teoks või aasta tegijaks nomineeritud

Külitse alevikku COOP kaupluse ehitamine ja avamine

Aasta tegu on Külitse alevikku COOP kaupluse ehitamine ja avamine. Külitse kogukonnas puudus kauplus väga pikka aega, nüüd on inimesed väga õnnelikud ja rahul. Kaupluse hoone omanik on OÜ Lappuri, kaupluse operaator on Coop Põlva Tarbijate Ühistu ja kaupluse ehitaja oli OÜ KRC.

Aitäh idee autoritele ja projekti teostajatele. Suured tänud kõikidele toredatele teenindajatele.

Toomas Otsatalo

Eeskujulik ja aktiivne Külitse elanik, kes veab erinevaid ja vajalikke asju eest. Külitse Järve tee tänavavalgustuse idee kirjutaja, kaasavasse eelarvesse. Kampaania eestvedaja ja kätt pulsil hoidja. Puude raiumise talgute korraldaja, et valla eelarves raha kokku hoida.

Alvar Sukk

On vedanud Tõrvandi korvpalliklubi juba 16 pikka aastat. Ja ainuke korvpalli meeskond Kambja vallas. Teeb seda kõike südamega, et klubis oleks kõik hästi, see on asi mida tõeliselt armastab. Kui meeskonnas mängib väärtuslik mängija Janar Talts siis see näitab, et ta teeb õiget asja ja tema tiimis on hea olla. Kambja valla korvpalli meeskonnal oli tõeline kullasadu mai kuus. Kus saadi Tartumaa II liiga karikavõit ja kus neid krooniti ka Tartumaa meistriks 2023. Uhke värk!

Volikogus toimus salajane hääletus. Volikogu otsustas anda aasta tegija aunimetus Toomas Otsatalole.

12. Volikogu liikme Alan Uibo 10.02.2024 esitatud arupärimine vallavanemale

13. Volikogu liikme Toivo Saluse 11.02.2024 esitatud arupärimine abivallavanem Toomas Järveojale


Päevakord jätkus 2. päevakorrapunktis II lugemise läbinud vallaeelarve vastuvõtmise üle otsustamisega.

Volikogu võttis eelarve määruse vastu (10 poolt, 4 vastu, 2 erapooletut).

Järgmine istung toimub 20.03.2024 kell 17.


Artikli versioonid
  • 21.02.2024 20.49 – Vallavolikogu 21.02.2024 istungilt
  • 21.02.2024 12.04 – Otse kell 17: Vallavolikogu valib aukodaniku, aasta teo-tegija ja vaeb vallaeelarvet
  • 19.02.2024 15.39 – Vallavolikogu kolmapäevase istungi aruteluteemad
Kino maale
EelmineKambja kool Kuuste koolil külas
JärgmineKambja valla haridusjuhid arutasid õpetajate töö- ja palgakorralduse põhimõtteid