Kas on võimalik, et kõik on rahul?

389
Ülenurme Gümnaasium on valla suurim kool, kus õpib 1008 õpilast, töötab kokku 70 õpetajat ja hariduse tugispetsialisti. Lisaks toimetavad siin päevast päeva need, kes hoolitsevad selle eest, et õpilastel-õpetajatel oleks koolihoones asjalik olla: kõht täis, ruumid soojad, valged, puhtad ning kõige tarvilisega varustatud.

Tähelepanekuid haridusnõuniku töömailt

Töö

Nõunik on igavene õpilane. Nõunik on infovahendaja ja töötleja. Ta nõustab vallaelanikke haridusküsimustes, loeb, analüüsib, hangib ja kontrollib andmeid ja dokumente ning esitab need vallavalitsusele ja volikogule.

Haridusnõuniku tööülesannete hulka kuulub järelevalve haridusasutuste töö üle. Seoses sellega tuleb lugeda palju dokumente ja jälgida, et need oleksid „õigel ajal õiges kohas“ ja kõigi nõuete järgi koostatud.

Ja loomulikult saab ta oma tööd hästi teha siis, kui sujub koostöö kõigi osapooltega.

Arvud

Räägin ümmarguste arvude keeles, sest inimeste elukohavahetuste tõttu on numbrid kiiresti muutuvad.

Lasteaedu on vallas 5-6. Kuus saame siis, kui Soinaste lasteaia filiaal Eerikal arvestada omaette üksusena.

Tartu linna lasteaedades käib meie vallast 80 põnni, mujal üle Eesti, näiteks Vormsi saarel või Ida- Virumaal veel 15. Siia lisanduvad veel eralasteaedades ja lastehoidudes käivad lapsed.

Kiiresti oleks vallas juurde vaja kuni 200 lasteaiakohta.

Vallal on hallata 4 kooli, kus kokku on õppureid ligikaudu 1300.

Koolid on väga erineva suurusega, väikseimas on 11 ja suurimas 1008 õpilast. Vald koolipidajana peab koole kohtlema ikka võrdselt. On üsna keeruline leida ja kehtestada sellises olukorras ühtseid toimivaid reegleid. Koolide oma nägu peab ikka säilima.

Väljaspool oma valla koole kogub tarkust 600 üldharidusasutustes õppivat noort, neist algkoolilapsi (1.-6. klass) on 250.

Haridusministeeriumil on soov anda vallale üle ka Kammeri kool. See protsess on pooleli, käivad läbirääkimised üleandmise tingimuste osas.

Valitsus hakkas alates 2017. aasta sügisest toetama 7-19-aastaste noorte huviharidust. Toetuse kasutamise reeglites on öeldud, et vald ei tohi toetuse rahaga asendada seni tehtud kulutusi ja selle eest ei tohi osta ega rentida kinnisvara ning transpordivahendeid. Huviharidusele, mille alla kuuluvad huvikoolid ja -ringid, kulutab vald koos riikliku toetusega ühel aastal umbes miljon eurot. Selles summas sisaldub ka Tartu linna huvikoolides ja -ringides osalevate laste eest makstav nn pearaha. Suurima osa huvitegevusest võtab enda alla sport. Oma valla territooriumil on kõige paremini tagatud muusikaharidus, millest saab osa üle 700 lapse.

Lapsevanema koormat aitab kergendada ka 18. detsembril 2018. a vastu võetud volikogu määrus „Huvihariduse ja –tegevuse toetamise kord“, mille alusel saab lapsevanem teatud tingimustel toetust küsida.

MAIA UIBO,
valla haridusnõunik

Kino maale