Vastavalt Metsaseaduse muudatusele muutub metsamajandamiskava kohustuslikuks.
Metsamajandamiskava kohustuslikkusest
Seaduse järgi koostatakse metsamajandamiskava maale, mis on metsamaana maakatastrisse kantud. Erandina koostatakse metsamajandamiskava maale, mis on maakatastrisse kantud mõne muu maakategooriana, näiteks: muu maa, looduslik rohumaa vms, juhul kui maa on puittaimestiku kasvukoht pindalaga 0,5 ha või enam ning vastab vähemalt ühele alljärgnevatest kirjeldustest:
- seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti;
- seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või seal säilitatakse puittaimestikku Metsaseaduses nimetatud viisidel kasutamiseks, näiteks looduse kaitseks, keskkonnakaitseks, sanitaarkaitseks, rekreatsiooniks, teadus- ja õppetööks, jahinduseks või riigikaitseks.
Metsaseadust, sellest tulenevalt ka metsamajandamiskava koostamise kohustust, ei rakendata:
- parkides, haljasaladel, marja- ja viljapuuaedades, puukoolides, dendraariumides, kuni 20 m laiustes raudtee-, maantee- ja põllukaitsehekkides ja -ribades, puude ja põõsaste istandustes ning veejuhtmete kaitseribades;
- maatükil, kus projekteerimistingimused või detailplaneering näevad ette metsa majandamisest erinevat maakasutust;
- eraomanikule kuuluval metsamaana maakatastrisse kandmata maal, kus puittaimestiku keskmine vanus ei ületa 20 aastat.
Metsaseaduse järgi ei laiene metsamajandamiskava koostamise kohustus kinnistule, kus metsa pindala on kuni 2 (kaks) hektarit.
Metsakorraldajast ja metsakorraldustööde tegevusluba omavast isikust
Metsakorraldustöid võib teha metsakorraldustööde tegevusluba omav isik. Siinkohal on oluline teada, et tunnustatud (tunnistusega) metsakorraldaja ning seaduses nimetatud metsakorraldustööde tegevusluba omav isik on erinevad isikud.
Käesolevast aastast alates kvalifitseeritakse Eestis ka metsakorraldajaid ehk taksaatoreid ning tunnustatud metsakorraldaja on isik, kes on sooritanud metsakorraldaja eksami ja katsetöö ning kellele on Eesti Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse poolt välja antud tunnistus, mis tõendab metsakorraldaja eksami ning katsetöö sooritamist.
Metsakorraldustööde tegevusluba omav isik on juriidiline isik, üldjuhul era- või riigiettevõte, kellele on väljastatud Eesti Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse poolt metsakorraldustööde tegevusluba, mis annab õiguse teha metsakorraldustöid. Metsamajandamiskava koostamine ning välja andmine on üks osa metsa korraldamisest. Metsa korraldamise osad on veel metsa inventeerimine ning metsa majandamise hindamine. Metsakorraldustööde loa võib loa andja kehtetuks tunnistada kui loa omaja on korduvalt või oluliselt rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid.
Tunnustatud metsakorraldajate nimekiri ning tegevusloaga metsakorraldusettevõtete nimekiri on nähtav Eesti Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse interneti kodulehel aadressil: http://www.metsad.ee .
Metsamajandamiskava
Metsamajandamiskava koostatakse riigihangete kaudu eelarve võimaluste piires. Riigihange korraldatakse 1 kord aastas ning metsamajandamiskavad koostatakse korraldamata kinnistutele valikuliselt. Metsamajandamiskava koostamise võib tellida ja selle eest tasuda ka erametsaomanik, sellisel juhul on tulemus kiirem ning vahetum. Metsa majandamiseks koostatakse metsamajandamiskava riigile mittekuuluvas metsas kinnistute kaupa, riigile kuuluvas metsas metskondade või muude majandamisüksuste kaupa.
Metsamajandamiskava koostatakse vähemalt iga kümne aasta järel. Metsaomanikul on õigus teha omapoolseid täiendavaid ettepanekuid metsamajandamiskava sisu osas, hüvitades selleks tehtava lisatöö kulutused. Kaitsealal paikneva metsamajandamiskava kooskõlastab metsakorraldustööde teostaja kaitseala valitsejaga.
Metsamajandamiskava sisaldab vähemalt:
- metsamaa plaani koos metsa kirjeldusega ja metsaosade seotust ümbritseva situatsiooniga;
- õigusaktist või planeeringust tulenevaid metsa majandamise kitsendusi, kasutamise eesmärke ja neile vastavaid metsakategooriaid, metsa kasutamise viise ja neid soodustavaid metsa majandamise võtteid;
- kaitse- ja tulundusmetsas maksimaalselt lubatavat uuendus- ja harvendusraie mahtu ning raiekõlblike metsaosade loetelu;
- püsimetsana majandamiseks sobivate metsaosade loetelu ja neis maksimaalselt lubatavat valikraie mahtu
- metsa uuendamise, metsamulla vee- ja toiterežiimi reguleerimise, metsakaitse ja metsateede ehitamise ning valgustus- ja sanitaarraie tegemise soovitusi;
- bioloogilise mitmekesisuse elementide kirjeldust ja nende säilitamise abinõusid;
- hinnangut metsa senisele majandamisele.
Lisaks on metsamajandamiskava tiitellehel kohustuslik eraldi ära näidata planeeritud uuendus- ning hooldusraiete maht ning välitööde teostaja ning metsaomaniku andmed.
Metsamajandamiskava kehtestamisest
Metsamajandamiskavad kehtestab Eesti Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Kehtestamisel kontrollitakse metsamajandamiskava ja inventeerimisandmete vastavust õigusaktidele. Valikuliselt kontrollitakse välitöödel kogutud andmeid.
Otsus metsamajandamiskava kehtestamise või kehtestamata jätmise kohta tehakse 1 kuu jooksul ning otsus tehakse teatavaks 7 päeva jooksul. Seega võib maksimaalselt kehtestamine aega võtta u 5 nädalat.
Kehtestatud metsamajandamiskava koostamiseks kasutatud inventeerimisandmed koos kavandatud metsamajandusliku tegevusega ja metsakaardi andmed kantakse metsaregistrisse ning metsamajandamiskava kehtestamise otsuses märgitakse eraldi ära lubatavate raiete maksimaalsed mahud raieliikide lõikes.
Metsaomaniku õigused
Metsaomanikul on õigus teha enne Metsaseaduse § 7 2004. aasta 28. jaanuari redaktsiooni jõustumist (s.o. enne 7. märtsi 2004. a) esitatud metsateatises kavandatud ja asukohajärgse keskkonnateenistuse poolt mittekeelatud raieid kuni 2004. aasta 31. detsembrini.
Uuendatud on ka metsateatiseta raiumise tingimusi: ilma kinnistu asukohajärgse keskkonnateenistuse loata (metsateatiseta) võib füüsilisest isikust metsaomanik raiuda tuuleheite, tuule- ja lumemurru puid juhul, kui neid on eraldusel alla 5 protsendi eralduse tagavarast või raiuda metsamaa iga hektari kohta aastas kolm tm puitu, kui raiutava puidu üldkogus ei ületa kinnistu kohta 15 tm aastas.
Muudatused seadusandluses: metsamajandamiskava muutub kohustuslikuks
Samuti on metsaomanikul õigus esitada protest metsamajandamiskavas kirjeldatud takseerandmete osas igal hetkel metsamajandamiskava kehtivuse ajal (10 aastat), mil erinevused ilmnevad. Protest tuleb esitada Eesti Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusele.
Tasub teada
Samuti teavitab metsaomanik metsateatisega kinnistu asukohajärgset keskkonnateenistust:
- metsa uuendamisest, metsakuivendussüsteemide ja -teede ehitamisest ning uuendamisest 15 tööpäeva enne nimetatud töödega alustamist;
- metsakahjustustest kohe pärast seda, kui omanik sai teada või pidi teada saama metsa kahjustamisest.
Metsaomanik tohib alustada metsateatises lubatud raieid pärast keskkonnateenistuselt metsateatise tagasisaamist. Lubatud raieid tohib teha ühe aasta jooksul metsateatise esitajale kättetoimetamisest arvates.
Karistusmäärad
- Metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni.
- Metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise või metsakaitse nõuete rikk
umise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. - Metsateatise esitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
- Kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali üleandmisel või metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise või selle kontrollimise kohustuse rikkumise eest või kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjade rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maaamet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus.
Meelis Kasemaa,
Metsanõustamise OÜ, tel 516 4066
Täiendav info Metsanõustamise OÜlt: