Kihelkonnapäeva pärastlõunal kella kaheks kogunes rohkesti inimesi Kambja kirikusse, kus naisansambli Lüüra kaunid laulud lõid väärika õhkkonna üheks väga kaalukaks sündmuseks – Kristjan Luhametsa poolt kirjutatud ja kirjastuse Ilmamaa kaasabil toimetatud-trükitud raamatu „Kambja kihelkonna ajalugu“ esitluseks.
Kihelkonnapäeva pärastlõunal kella kaheks kogunes rohkesti inimesi Kambja kirikusse, kus naisansambli Lüüra kaunid laulud lõid väärika õhkkonna üheks väga kaalukaks sündmuseks – Kristjan Luhametsa poolt kirjutatud ja kirjastuse Ilmamaa kaasabil toimetatud-trükitud raamatu „Kambja kihelkonna ajalugu“ esitluseks.
Iga lugu võib rääkida mitut moodi. Tartumaa Kambja kihelkonna lugu jutustab selles raamatus Kambja koguduse õpetaja Kristjan Luhamets. Ta esitab Kambja kihelkonna ajalookäsitluse, mille kõrvale varasemast ajast võrdväärset ei leia. See on üle aegade kõige sügavam ja siiram kummardus kirka ning omanäolise aja- ja kultuurilooga Kambja kihelkonnale, selle kandi paljude inimpõlvede erksale vaimule ja loovale eneseteostusele.
Sellist mõõtu kihelkonnaraamatu kavandamisele-koostamisele mõtlesid kambjalased vargsi ka varasematel aegadel, kuid kavatsustest kaugemale siiski ei jõutud. Kui Kristjan Luhamets 2005. aastal pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist noore kirikuõpetajana (sündinud 13.05.1980) Kambjasse tööle asus, pühendus ta kohe ka ümbruskonna ajaloo tundmaõppimisele ja talletamisele. Tähelepanuväärne on märkida, et ta ei ole Kambja kandiga isiklikult seotud – tema esivanemad on pärit sootuks Setumaalt, Võrumaalt, Hiiumaalt ja Virumaalt ning perekonnanimi on Luhamaalt.
Kihelkonnaraamatus avaldatud materjali suutis Kristjan Luhamets koguda ja vormistada kuue aastaga. Ta lõimis osavalt vanadest arhiividokumentidest nopitud faktid põlvkondade viisi rahvasuus ringelnud legendidega, toetudes kambjalaste ehedatele mälestustele ja ajaloolise tähendusega paikade külastamisel kogutud isiklikele muljetele. Autor suhtus oma uurimistöö ainesesse ning allikatesse erilise tähelepanu, lugupidamise ja täpsusega – ta pidas väga oluliseks, et võimalikult paljude faktide või arvamiste kohta oleksid antud korrektsed allikaviited. Selline esitluslaad loob usaldusväärsust ja kergendab kindlasti kõigi nende tööd, kes edaspidi Kambja ajalukku kiikavad, et mõnd teemavaldkonda või perekonnalugu detailsemalt avada.
Kambja kihelkonnaraamat ei ole Kristjan Luhametsa esimene trükis – 2002. aastal ilmus tema sulest „EELK Tartu Pauluse kogudus – algusest peale“, lisaks on ta avaldanud perekonnaloo- ja ajaloo-teemalisi artikleid. Ajaloohuvi on Kristjan Luhamets pärinud oma emapoolselt vanaemalt ja vaaremalt. Juba kümneaastasena alustas ta perekonnaloo uurimist ja tegutseb selles vallas innukalt tänini.
„Kambja kihelkonna ajaloo“ üllitamine on auväärt tegu. Kristjan Luhametsa kirjutatud kihelkonnaraamat jääb pikaks ajaks Kambja kandi kodu- ja kultuuriloo uurimise juuretiseks.
Selline tekst on trükitud „Kambja kihelkonna ajaloo“ ümbrispaberile. Kirjutasin selle Kristjan Luhametsa palvel 30. mail, kui tema käsikiri oli trükikotta saatmise stardis ja kõigil asjaosalistel oli seetõttu üpris kiire.
Kui raamat juba trükiti, imestas Kristjan Luhamets ühes kirjas, et „oleksin ju pidanud sulle käsikirja saatma“, kuid nendib samas, et „mahukat raamatut nii äkki läbi lugeda oleks ikka kiire olnud“.
Igaüks oskab eelkirjeldatud kurioosumi põhjal ilmselt järeldada, mida ma jälgisin kõige enam, kui trükivärske kihelkonnaraamatuga esmakordselt tutvusin. Minu hinge- ja südamerahu sai rõõmsat kosutust, kui nägin, et Kristjan Luhamets oligi kirjutanud suuresti sellise raamatu nagu ma ette kujutasin ja ootasin.
Üks üllatus oli siiski: raamatu tegijad on mind põlistanud kambjalaseks. Aitäh!
Toivo Ärtis
Kambja kihelkonna ajaloo uurimine jätkub
Kambja kihelkonna ajalooraamatu autor Kristjan Luhamets palus ajalehe Koduvald lugejatele teada anda, et ta ei kavatse trükise ilmumise tõttu veel Kambja ajaloo uurimist lõpetada.
„Sellepärast üleskutse kõigile kambjalastele, kel raamatu kohta midagi öelda – olgu kaugest ajaloost või lähiminevikust – tehke seda kirjalikult (Männi 9-25, 62034 Kambja; kristjan.luhamets@eelk.ee).
Kõik vajalikud vigade parandused ja Kambja ajaloo täiendused kavatsen ma hoolikalt kokku koguda ja läbi töötada.
Juba praegu jäi paksust raamatust välja mõnigi peatükk, mis polnud avaldamiseks küps. Igal asjal on oma aeg, kuid ajaloo uurimine kestab edasi.
Ma usun, et kunagi jõuab kätte aeg ka Kambja kihelkonna ajaloo teise köite tarvis.
Lugupidamisega,
Kristjan Luhamets“