Kersti Vill Kambja lasteaiast tähistas 50. tööaastat

94
Kersti Vill. Foto: Helgi Kreek

1. aprillil tähistas Kambja Lasteaed Mesimumm õpetaja Kersti Vill 50. tööaastat.

Tallinna Pedagoogilise Kooli koolieelse kasvatuse eriala lõpetamise järel kohe Kambja sovhoosi lastepäevakodusse tööle tulles on ta olnud tervete põlvkondade laste õpetajaks Kambja vallas. Ta on kolleegidele eeskujuks oma kohusetundliku suhtumisega laste kasvatamisse ja harimisse.

Kersti Vill on sõna sekka öelnud nii kohaliku hariduselu kui Lasteaednike Liidu kaudu lasteaedade arengule Eestis. Õpetajana on ta osalenud igapäevases lasteaia arendustöö töögruppides ja võtnud osa õpetajate ainesektsiooni tööst. Olles tugev metoodik ja olnud abiks mitmetele lasteaia uutele õpetajatele, on ta alati jaganud nendega oma tööalaseid kogemusi ning soovitusi.

Kersti Vill on pälvinud „Tartumaa aasta õpetaja 2006” tiitli.

Millisena mäletate oma esimest tööpäeva?

Asusin tööle lasteaeda, kus oli kaks rühma – aiarühm ja sõimerühm. Vastu võeti sõbralikult, tutvusin töötajate ja lastega. Kartust töö ees ei olnud, sest kooli ajal oli palju praktikat lasteaedades. Lapsed toodi aeda aastaselt. Kord oli sel ajal hästi range. Töötajatel olid tööriietusena seljas kitlid. Töötas ööpäevaringne lasteaed.

Mis valmistab suurimat rõõmu igapäevases töös?

Tööle lähen alati rõõmuga, sest tean, et mind ootavad ees toredad töökaaslased ja armsad lapsed. Lapsed annavad palju positiivset energiat, rõõmu ja tegutsemislusti. Teadmistega, mida olen kogunud aastatega, saan laste päeva muuta mänguliseks, põnevaks, huvitavaks ja sisukaks. Tunnen lastevanemate suurt usaldust, kui laps tuleb rõõmuga lasteaeda ja lapsevanem tunneb huvi lapse päevatoimingute vastu.

Mida soovitate õpetajatele, kes asuvad tööle pärast lõpetamist?

Saime kooliajal hästi palju praktikat. See õpetas, et tuleb olla avatud kõikidele väljakutsetele, et saada teadmisi, kuidas teha laste elu lasteaias põnevaks, mänguliseks, vaheldusrikkaks. Tähtis oskus on suhtlemine lastevanematega ja neile tagasiside andmine. Mitte karta küsida abi ja nõu kolleegidelt ja taluda kriitikat. Julgelt tuleb välja pakkuda oma ideid. Oluline on olla julge, täis energiat ja säilitada rõõmus meel.

Marko Ojakivi

Kino maale
EelmineSisevete festival kutsub Kambja valla elanikke sadamate programmides kaasa lööma
JärgmineKohtumine kuulsa apteeker Melchiori loojaga