Tark jäätmekäitlus on meie endi huvides

206

Uue jäätmeseaduse järgi hakkab kauplus vanu telekaid tagasi võtma Televiisori pilt hüppab jälle! Majarahvas jõuab otsusele – tarvis vana telekas välja visata ja uus asemele tuua. Seni sai telekaromu lihtsalt hoovi peale prügikasti viidud, kuid nüüd on äsja kehtima hakanud nõue, et tootja peab koduelektroonika kui ohtliku jäätme ise vastu võtma ja selle käitluse korraldama. Nii võtab pereisa vana televiisori ja viib selle tootjale või Eestipoolsele esindajale.

On 13. august 2005.

Täna oleme 2004. aasta maikuus ja just hakkas kehtima uus jäätmeseadus, millest tulenevalt muutuvad kõik endise seaduse alusel antud õigusaktid kehtetuks. Asemele tuleb hulk uusi. Neist osade põhimõtted jäävad samaks, muudatused tulenevad täiendatud keskkonnanõuetest. Lisandub ka seni reguleerimata olnud valdkondi.

Üks olulisem muudatus on “tootja vastutus”. Tootja või maaletooja peab hoolitsema oma toodetest tekkivate jäätmete, s.h ohtlike jäätmete, eest. Nn probleemtoodeteks, millest äraviskamisel saavad ohtlikud jäätmed, on näiteks olmeelektroonika (mikrolaineahjud, föönid, elektripliidid jne), autod, akud, patareid jmt. Erinevatele probleemtoodetele on tootja vastutuse kehtima hakkamiseks ettenähtud üleminekuperioodid, millest pikim saab läbi alles 2010. aastal. Üks lühemaid üleminekuperioode on televiisoritel. Alates järgmise aasta 13. augustist peab televiisori tootja võtma vastu vanad telekaromud ja hoolitsema nende kui ohtlike jäätmete käitlemise eest.

Laias laastus saab jäätmed jagada kaheks – ohtlikeks ja mitteohtlikeks. Eriti ranged käitlemisnõuded on ohtlikel jäätmetel.

Ohtlikke jäätmeid tekib ka kodus

Küllap on paljudes kodudes aegunud ravimeid, vanu päevavalguslampe, patareisid, viimasest remondist jäänud värvi-, laki- ja liimijäätmeid või juba ammu töötamast lakanud raadio. Kõik sellised majapidamises tarbetuks muutunud asjad kuuluvad nendes sisalduvate ohtlike ainete tõttu ohtlike jäätmete hulka. Et sellised jäätmed kontrollimatult keskkonda ei satuks, keelab seadus neid tavalise prügi hulka visata. Igas vallas on olemas ohtlike jäätmete kogumispunkt. Jäätmete, s.h ohtlike jäätmete, nimistu ja ohtlikkuse põhjustega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee.

Jäätmete ohtlikkust määratakse koostisainete järgi. Plii (autoakudes), elavhõbeda (elektripirnides), kaadiumi (patareides) kõrval on lisandunud ohtlike jäätmete nimistusse ka polübroonitud bifenüül ja polübroonitud defenüüleetrid, mida sisaldavad elektroonikaseadmed. Just keemilisest sisaldusest tulenevalt kuuluvad nüüd ohtlike jäätmete hulka ka koduelektroonika ja mootorsõidukid.

Tähelepanelik jäätmete kogumine

Väga suurt tähelepanu pöörab uus jäätmeseadus jäätmete taaskasutamisele. Juba mõnda aega on propageeritud kodus prügi sortimist – ikka klaas, paberpapp, pakendid ja biolagunevad jäätmed eraldi. Kohalikul omavalitsusel on kohustus edendada jäätmete sortimist ja liigiti kogumist. Ka kodus tuleb jäätmeid sortida ja liigiti koguda, et võimalikult suur osa jäätmeid ümber töödelda ja materjalina tööstusse taaskasutusse suunata. Biojäätmete puhul on keskkonnasõbralik ja lihtne moodus kasutada vana head kompostihunnikut.

Näiteks riided ja majapidamistarbed, mida enam ei kasutata, leiaksid endale kindlasti uue õnneliku omaniku. Enne kui midagi ära visata, tasub kaaluda, kas see on ikka äraviskamist väärt – ehk on nutikas saata asi teisele ringile!

Erinevatele jäätmetele – elektroonikale, vanaõlile, asbestile – on erinevad käitlemisnõuded. Litsentseeritud ohtlike jäätmete käitlejaid on praegu 56 (vt www.envir.ee), neile lisandub veel hulk tavajäätmetega tegelejaid. Ohtlike jäätmete litsentsi vajab teenustööna ohtlikke jäätmeid käitlev ettevõtja. Jäätmeluba on vaja igasuguseks jäätmekäitlemiseks, v.a kodumajapidamises tekkivate jäätmete jaoks.

Jäätmelubade osas on ka leevendusi. Kui ettevõte taaskasutab alla 5 t jäätmeid aastas, siis ta jäätmeluba ei vaja. Samuti pole jäätmeluba tarvis ettevõttel, kes kõrvaldab aastas jäätmete tekkekohas kuni 1 t jäätmeid (nt maapealne või -alune ladestamine, pinnase töötlus jmt) või suunab tootmisprotsessi vaheproduktina tekkivad jäätmed protsessi tagasi – nt kivi ja savi taaskasutamine teede ehitamisel pinnase täitmiseks.

Meie tervise kaitseks

Uute ja rangete jäätmekäitlusnõuetega kohanemine võtab aega ja on esialgu tülikas. Tasub aga meeles pidada, et jäätmetega tähelepanelik ringikäimine on vajalik meie enda ja tulevaste põlvede tervise kaitseks.

Monika Kopti,

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja

Kino maale