Suvitajad? Kalastajad? Harrastussportlased?

201

MAASTIKUKAITSEALA EHE: Pangodi järv puhkajate ootel.

Pärnu Kolledži turismi- ja hotelliettevõtluse eriala lõpetamiseks valmis Jane Jakobsonil diplomitöö puhkemajanduse arendamisest Pangodi järve ääres. Töö koostamise käigus küsitles autor erinevate huvigruppide esindajaid ning viis läbi uuringu senise puhkemajanduse arendamise kohta.

Turismi planeerimise teooria taustal koostatud lõputöös viiakse läbi Pangodi turismiressursside audit, hinnatakse puhkemajanduse arendamise võimalikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõju, püstitatakse probleemid ja eesmärgid, uuritakse puhkemajanduse arengusuundade võimalusi ja tehakse mitmeid ettepanekuid puhkemajanduse edasiseks arendamiseks.

Jane Jakobsoni diplomitööga ja sügisel kordustrükina ilmunud õppevahendiga „Turismi alused“ saab tutvuda Kambja raamatukogus. “Koduvald” avaldab oma veergudel huvitavamaid lõigukesi Jane Jakobsoni lõputööst.

Turism ja puhkemajandus? Turism kui rahvusvaheline majandusharu hõlmab reisimist ja sellega seotud teenuseid nii lähetaja- kui sihtkohamaal. Puhkemajandus kaasab tegevusse ka kohalikud inimesed ja nende vaba aja sisustamise.

Kas puhkemajandust Pangodis on võimalik arendada kohalike inimeste jaoks kasutooval viisil, nii et rahul oleksid nii külastaja kui ka kohalik elanik? Sellele küsimusele ei ole kahjuks ühest vastust. Ühelt poolt toimib puhkemajandus nagunii, olgu ta siis korraldatud või korraldamata. Järelikult see kohalik elanik, kes ainult rahu ja vaikust soovib, ei saa kunagi rahul olema. Teisalt, kui puhkemajanduse arengut ei korraldataks, ei saaks rahul olla ka külastaja. Probleemi lahendamiseks on vaja teha jõupingutusi, puhkemajanduse arengut suunata nii, et külastajatel oleks puhkamiseks väljaarendatud kohad ja kohalikel võimalus nendelt sissetulekut teenida. Diplomitöö eesmärgiks on puhkemajanduse planeerimine ja puhkekohtade väljaarendamine Pangodi maastikukaitsealal ning selle lähiümbruses.

Külastajagruppide liigitamine

Maastikukaitseala külastajagrupid võib jagada mitmesse rühma. Esmalt põliselanikud, kes elavad piirkonnas aastaringselt, kasutavad supluskohti, käivad metsas seenel, marjul, kalastavad ja sõidavad paadiga. Seejärel suvitajad (ja suvilatesse kolinud püsielanikkond), kes viibivad piirkonnas nädalalõppudel ja suviti, kasutavad enamasti oma kinnistu kaldalõiku nii ujumiseks kui ka paadiga sõitmiseks. Läbisõitjad teevad lühikese peatuse ujumiskohas, käivad poes ja liiguvad edasi. Pikemaajalised peatujad tulevad piirkonda teadlikult ja peatuvad seal kauem kui ühe päeva. Siia gruppi kuuluvad üritustel osalejad, turismitalus või telgis majutujad ja ka matkajad. Kalastajad, kes võivad jääda märkamatuks, kuna ei liigu enamkülastatavates kohtades, kuid kelle olemasoluga peab arvestama. Harrastussportlased (orienteerujad, jooksjad, purjetajad) külastavad piirkonda sportimise eesmärgil. Viimaks koolinoored üsna suurtes seltskondades, piknikulised, ratsutajad ning vähesel määral ka jahituristid (Kambja Jahiseltsi külalised).

Pangodi peamiseks sihtgrupiks on siseturistid, enamasti ühepäeva külastajad, reisikategoorias „iseseisvad puhkereisijad“. Sihtkohale laekuvate sissetulekute poole pealt on tegemist üsna raske olukorraga, sest tegemist on:

  • väikese reisieelarvega;
  • vähe teenuseid vajavate, kuid palju looduslikku ressurssi tarbivate inimestega;
  • inimestega, kes pigemini hoolivad sellest, mis toimub nende seltskonnas, mitte kohalikus kultuurielus;
  • inimestega, kes külastavad piirkonda ainult sooja ilma korral;
  • inimestega, kes koostavad oma reisi ise ega vaja paketitud teenust.

Kõige kasumlikumad sihtgrupid on need, kes saabuvad sihtkohta vahendajate abil (Kambja Jahiselts, Pangodi kalarestorani grupimenüüd) ning peatuvad Pangodis turismiteenuste pakkujate juures (Hallivariku turismitalu). Kuna maastikukaitseala näol on tegemist niiöelda mittetulundusliku piirkonnaga, ei saa rääkida ainult kasumlikkudest külastajatest, vaid ka kasulikest külastajatest. Kasulikud külastajad on need, kes tarbivad olemasolevat ressurssi säästlikult; arvestavad kohalike elanike privaatsuse vajadusega ning ka teiste külastajatega; kes on teadlikud oma käitumisest looduses.

Uute turismivormide ja atraktsioonide rajamise võimalused

Mida Pangodis praegu teha saab? Mitte kõik vallad ei saa kiidelda nii paljude looduslike tingimuste olemasoluga rekreatsioonilisteks tegevusteks. Pangodis saab ujuda, tegeleda veespordiga (vahendite laenutus puudub ja keelatud on mootorsõidukid), jalgrattaga sõita, jalutada, talvel suusatada (kuid hooldatud suusarajad puuduvad), ratsutada, hobidega tegeleda (maalimine, fotograafia, paastulaagrid, Unipiha kooli sõprade laagrid), kalastada, tutvuda Palumäe matkarajaga, piknikut pidada, telkida jne.

Puhkemajanduse arendamiseks on Pangodis väga palju võimalusi. Ükski neist ei tee „ratsa rikkaks“, kuid lisasissetulekut põhitegevusele võivad anda küll.

Harrastusturismi võimalused on väga laiad, pakkudes külastajatele põhiatraktsioonina nende lemmikharrastusi (reisipakett liblikapüüdjatele, putuka- ja linnuvaatlejatele, malemänguritele, fotograafiahuvilistele jne), kus reisile või sihtkohta kutsutakse sarnaste huvidega inimesed ning pakutakse just neile mõeldud programmi. Sellise turismivormi arendamine ei nõua suuri investeeringuid turismikohtadesse, vaid siin on väga olulised reisisaatja professionaalsed oskused, varustuse turvaliselt hoidmise võimalused, ja teised puhkekohale olulised võimalused nagu toitlustamine, lihtne ja turvaline majutus, transpordikorraldus jne.

Jätkub juunikuu lehes.

Jane Jakobson,
FIE turismialal

E-post: janeliine@hot.ee
Tel: 5194 4067

Kino maale