Kambja valla teenetemärgi tänavused kandidaadid

188

Elutöö pälvis tunnustuse: Põllumees Martin Polikarpus Vana-Kuustest sai kaheksanda kambjalasena valla teenetemärgi. Foto: Peeter Ruuge

  

Vaiki Agarmaa

Vaiki Agarmaa on olnud Kambja kultuurielu edendaja 1974. aastast. 26 aastat hoidis ta Kambja raamatukoguhoidjana erksana kohaliku vaimuelu. Aastakümneid oli just Kambja raamatukogu selleks paigaks, kus kambjalased said käia koos arutamas ja analüüsimas teistsuguseid väärtusi kui need, mida pakkusid tolleaegne ideoloogia ja meedia.

Arvukad kohtumised kirjanike ja legendaarse emakeele õpetaja Vello Saagega on aidanud paljusid kambjalasi pikki aastaid üle saada meie rahva jaoks rasketest hetkedest, sisendanud usku ja optimismi tuleviku suhtes.

Eelpooltoodut arvesse võttes ja Kambja vallale osutatud suurte teenete eest teen ettepaneku annetada 2006. aasta Kambja valla teenetemärk proua Vaiki Agarmaale.

Kambjas, 05. detsembril 2005. a.

Vallavolikogu liige Lembit Jakobson

Leili Suits

Käesoleva kirjaliku pöördumisega soovime teha ettepaneku nimetada 2005. a Kambja valla teenetemärgi kandidaadiks Leili Suitsu (Vardja).

Leili on sündinud 1930. aastal Tartumaal Lossi talus. Peres oli 14 last. Ta on õppinud Tartus nüüdses M. Härma Gümnaasiumis, edasi Mõdriku Põllumajanduskoolis. 50-ndatel lõpetas ta edukalt kaubandustöötajate koolituse ja sealt alates on peamiseks ametiks olnud müüja ja asendusjuhataja.

Leili Vardja abiellus 1954. a Arno Suits’-ga. Peres kaks last.

Kambjasse kolis perekond Suits 1965. aastal.

Leili Suits on töötanud kuni pensionieani Kambja tööstus- ja toidukaupade poes, teenindades Kambja kohalikku rahvast ja oli külarahvale omaks inimeseks. Elva Tarbijate Ühistu toetab Leili Suits’u kandidatuuri Kambja valla teenetemärgi vääriliseks saajaks.

Samuti oli ta mitu aastat Kambja sovhoosis tagavaraosade laos nii juhataja kui reatöötaja. Sovhoos on teda autasustanud hea töö eest.

Leili on aktiivselt kuni viimaste aastateni osalenud majandi isetegevuslikus segakooris ja olnud aastaid naisansambli liige. Ansambel on saanud isetegevuse ülevaatustel mitmeid tunnustusi.

Palume kaaluda Leili Suits’u võimalikku kandidatuuri antud tunnustusele.

Lisa: Elva Tarbijate Ühistu kiri 15. 11. 2005, nr 1793

Lugupidamisega Aira Suvi (Suits)

Andrus Suits

Madis Linnamägi

1986. aastal tuli Kambja kooli direktoriks energiline ja kultuurilembene Madis Linnamägi. Kambja koolielus tähendas see uue etapi algust:

Madis Linnamägi eestvõtmisel sai koolist põlistatud ajaloo propageerija ja kaitsja, hariduselu väärtustaja. Eesti rahvas sai laiemalt teada, et kolm sajandit tagasi süütasid Forseliuse kasvandikud haridustulukesed 11 Eestimaa paigas ning Kambjas võeti 1987. a. suvel kokku Tartu- ja Eestimaa talurahvakoolide arengulugu.

Eesti õpetajaskonna sümboli Ignatsi Jaagu kodu- ja töömaile ning eesti rahvakooli 300. aastapäevaks kujundati Madis Linnamägi eestvõtmisel memoriaal, mis koosneb neljast kivist: peakivi, tulealtar, avatud raamat.

Samal ajal avati Madis Linnamägi eestvõtmisel Kambja kiriku aias sümboolsed kalmukivid B. G. Forseliusele, Ignatsi Jaagule, Albrecht Sutorile, Andreas Verginiusele. Koolimajas avati haridusloolised seinaplaadid. Kooliajaloo konverentsil tõstatas Madis Linnamägi küsimuse anda Kambja 8-kl. Koolile Ignatsi Jaagu nimi.

Madis Linnamägi kutsus Kambja kooli eakaaslasi koonduma ja nii tekkis „12 kooli klubi“.

Madis Linnamägi algatusel sai 22. novembril 1989. a. teoks B. G. Forseliuse nime kandev selts, mis populariseerib Forseliuse pärandit, kooliajalugu, õpetajakutset. Madis Linnamägi töötab käesoleval ajal selle seltsi tegevesimehena.

Madis Linnamägi ettevõtmisel valmis ka uue koolimaja projekt, kuid raha puudusel tookord ehitust ei alustatud.

Madis Linnamägi on ise Kambjast eemal olles alati ja suurel määral toetanud Kambja valla haridus- ja kultuurilisi ettevõtmisi. Praegusel ajal on just Madis Linnamägi see, kes jõuliselt ja missioonitundega veab Kambja teemapargi rajamise rasket vankrit.

Madis Linnamägi on varem esitatud 2000., 2001. ja 2004. aasta Kambja valla teenetemärgi kandidaadiks.

Eelpooltoodut arvesse võttes ja Kambja vallale osutatud suurte teenete eest teen ettepaneku annetada 2006. aasta Kambja valla teenetemärk härra Madis Linnamägi’le.

Kambjas, 02. detsembril 2005. a.

Vallavolikogu liige Heiki Kortspärn

Martin Polikarpus

Martin Polikarpus on olnud kolhoosi „Uus Elu“ ja Vambola kolhoosi põllumajanduse arendaja ja edasiviija. Tänu tema autoriteedile, juhtimisoskustele ja töötahtele edenes sõjajärgsetel aastatel Vana-Kuuste piirkonnas põllumajandus ja paranes inimeste elujärg.

Arvestades Martin Polikarpuse suurt panust piirkonna edendamisele teen ettepaneku anda Kambja valla teenetemärk hr Martin Polikarpusele.

Vallavolikogu liige Avo Alliksaar

Martin Polikarpuse elust ja tegevusest

Sündinud Venemaa Keisririigis Liivimaa kubermangus Halliste kihelkonnas Penuja vallas 28. veebruaril 1916. aastal. Pere elas Penuja alevikus, kus isa pidas sepa ametit. Koolitee algas 1923. aastal, kui astus Penuja 6-klassilisse algkooli. Pärast algkooli lõpetamist ei saanud edasiõppimisele veel mõelda, kuna see ei olnud isa rahakotile jõukohane.

1935. aastal kutsuti sõjaväkke, aega teenis Naissaarel merekindluses.

1936. aastal astus Mõisaküla Tööstusõpilaste Kooli.

1941. aasta 23. juulil mobiliseeriti ta Punaarmeesse. Kui 1942. aastal Kesk-Venemaal formeeriti 249. Eesti Laskurdiviis, sh ka 779. suurtükipolk, määrati selle koosseisu II divisjoni 6. patareisse luurajaks.

1943. aasta alguses osales Velikije Lukis toimunud lahingutes. Sama aasta lõpus sai Neveli linna lähedal toimunud lahingus miinikildudest haavata.

M. Polikarpus tegi kaasa kogu Eesti Laskurkorpuse lahingutee ja teenis välja kaks Kuulsuse ordenit.

1946. aasta juunis demobiliseeriti. Sama aasta sügisel asus tööle Ropka valla maaosakonna juhatajana.

1948. aastal abiellus Elvi Padjusega. Kolm poega.

1954. aastal määrati Vana-Kuustes kolhoosi „Uus Elu“ esimeheks.

1963. aastal ühinesid „Uus Elu“ ja Vambola kolhoos ning esimeheks valiti taas Martin Polikarpus. Ta oli selles ametis kuni 1976. aastani, mil Vambola kolhoos ühendati kolhoosiga „Tee Kommunismile“. Kolhoosi esimehe ametit pidas ta kokku 21 aastat.

Veel 7-8 aastat tagasi tunti Martin Polikarpust kui tegusat jahimeest.

Vanahärra on aktiivse eluhoiaku säilitanud tänaseni. Ta huvitub poliitikast, haridus- ja religiooniküsimustest, on kursis kohalike sündmustega ja teeb siiani kaastööd Eesti Rahva Muuseumiga.

Oma üheksale lapselapsele on Martin Polikarpus hinnatud ja autoriteetne vanaisa. Järeltulijate tarvis on ta kahte köitesse kirja pannud ka oma kireva eluloo.

Kino maale