Metsamoor jagas kambjalastele iidset taimetarkust

234

Metsamoori ehk Irje Karjusega telefonitsi tervisetundi kokku leppides jäi temast väga hea mulje – selline sõbralik ja lahke inimene.

17. detsembril kogunes Kambja raamatukogu lugemissaali 25 inimest, kes põnevusega ootasid Irje tulekut.

Irje parkis auto kiriku juurde ja sealt ta siis tuli, pikk mantel lehvimas ja varasalv süles – nagu tõeline metsamoor.

Ka silmast silma kohtudes oli Irje soe ja tore inimene, kellest õhkab sõbralikkust.

Kuulajad olid kohtumiseks valmistunud – paljudel neist olid märkmikud ees ja pliiatsid kirjutamisvalmilt käes, et enda jaoks ülestähendusi teha. Kõik tarkuseterad ei jää ju korraga meelde!

Metsamoor tutvustas ennast ja õpetas alustuseks meid stressist vabanemiseks õigesti hingama. Peab ülevalt (st pealae kaudu) sisse hingama ja alt (st jalataldade kaudu) välja hingama. Seejärel vastupidi – alt sisse ja ülevalt välja.

Edasi kuulsime palju ravimtaimedest, nende mõjust ja toimest. Saime teada juhtumitest, kus inimese ümber hakkab vohama mingi taim, mis annab märku lähenevast haigusest, mille vastu see taim aitab. Või siis tabab inimest mingi haigus ja peagi kasvavad õuel taimed, millega seda haigust ravida.

Oli üllatav kuulda, et erinevaid peavalusid (nt tuulest, stressist) leevendavad erinevad taimeteed. Stressist tingitud peavalu vastu aitab nurmenukutee, tuulest põhjustatud peavalu leevendavad hoopis vaarikavarre- ja pärnaõietee.

Piparmünditeel on suisa kaks vastandlikku toimet: kui me teeme nõrga tee, on see rahustav, aga kange piparmünditee hoopis ergutab.

Kui loomariigis on kuningaks lõvi, siis ravimtaimede seas on selleks nõges. Kuivatatud ja jahvatatud nõgeseid tuleks lisada natukesehaaval nii salatitele, suppidele, kastmetele kui riputada võileivale. Nõgese seemned sisaldavad magneesiumi, kaltsiumi ja rauda.

Üle kordasime ka vanu nippe: näiteks raudrohi on kõige „tugevam soojendaja“ ja soolatüükad „kaotab“ verehurmarohi.

Metsamoorilt saadud kotikese sisust valmistasime teed. Kui ta meilt küsis, mis taimedest see tee on tehtud, tundsime kõik piparmündi iseloomulikku maitset ja lõhna, aga teise taime arvamisega jäime kimpu. Tuli välja, et see oli kanep. Naersime omavahel, et nüüd oleme „laksu all“.

Külalisel oli kaasas ka jõuluteesid, stressikotikesi ja tervisemett, mille koostises olid lisanditena ravimtaimed, seemned, pähklid, puuviljad ja marjad. Kõiki neid tooteid võis Metsamoori käest osta.

Kaks ja pool tundi kadus kiirelt. Paljud huvilised said pakilistele küsimustele veel eraviisilisi vastuseid ning siis sättiski Irje end minekule.

Julgen enda ja kõigi kohalolnute nimel öelda, et saime palju-palju targemaks taimede alal, mis meid iga päev ümbritsevad. Saime ka teadmise, kui kasulikud ja vajalikud on need taimed meile.

Tänan Kambja raamatukogu ja Toivo Ärtist koostöö eest ning loodame peagi kutsuda külla mõne uue ja huvitava külalise.

Kultuuritöötaja Pille Tammelan

Kino maale