17.9 C
Kambja
Neljapäev, 13.06.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivÜlevaade Kambja valla arengukava täitmisest

Ülevaade Kambja valla arengukava täitmisest

Kambja vallavolikogu 2008. aasta 18. detsembri istungil võeti teadmiseks Kambja vallavalitsuse poolt esitatud informatsioon „Kambja valla arengukava 2007–2016“ 2007. ja 2008. aasta ülesannete täitmise kohta.

Koduvald avaldab Kambja vallavolikogu otsusele nr 201 lisatud vallavalitsuse informatsiooni Kambja valla arengukava 2007 – 2016” 2007. ja 2008. aasta ülesannete täitmine.

Haridus, kultuur ja sport

Eesmärgid:

*Jätkata traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste korraldamist ning toetamist (jaanipäev, Kambja Lüüra, memme-taadi pidu, ümber järve jooks, suusamatk jne).

*Arendada ja toetada kultuurialast suhtlust, teha koostööd naabervaldade kultuuriasutustega info vahetamise ja kasutamise eesmärgil.

*Kambja, kui tugevate kultuuritraditsioonidega paikkonna imago tugevdamine läbi maineürituste ja kollektiivide tuntuse.

*Kultuurilooliste objektide ja loomeinimeste tutvustamine, väärtustamine, tunnustamine.

*Omavalitsuse ja ettevõtjate vahelise koostöö arendamine ideede väljatöötamiseks ja kohalike ürituste korraldamiseks – ettevõtjate kaasamine kultuuriellu.

*Vallalehe arendamine.

*Inimeste aktiivsuse tõstmine: huvi äratamine isetegevuse ning spordi- ja kultuuriürituste vastu.

*Konkurentsivõimeline haridus, laste arvu kasvades ka gümnaasiumiharidus.

 

Alusharidus

Kambja lasteaia arengu aluseks on olnud lasteaia arengukava aastateks 2007 – 2010, mis kinnitati 2006. aastal. Kahe aasta jooksul on kulutatud lasteaia remondiks ja sisustamiseks üle 900 000 kr. Kambja lasteaia juurdeehituse projekteerimist ei alustatud 2008. a.

2007. aastal rekonstrueeriti Kuuste põhikoolis ruumid ühe lasteaia liitrühma jaoks (20 lapsele), selleks kulus 1,3 milj kr. Kooli parki rajati lasteaiarühmale ka mänguväljak, milleks kulus 186 000 kr. Lasteaiarühm avati 2007. a septembris, Kuuste põhikool reorganiseeriti põhikoollasteaiaks, ametlikuks nimeks sai Kuuste Kool.

2008. aastal projekteeriti Kuuste kooli lasteaiaosa juurdeehitus ja esitati nn „lasteaedade programmi“ taotlus toetuse saamiseks. Kahjuks sellele projektile sealt toetust ei saadud ja seetõttu lükkub ehitus edasi.

Põhiharidus

Vallas on neli kooli, neist kolm on munitsipaalkoolid. Koolide õpilaste arv kokku on olnud stabiilne, 2007. aasta sügisel alustas valla koolides õpinguid 221 õpilast, 2008. a sügisel 224 õpilast.

Kõikides koolides toimus õppetöö vastavalt ainekavadele, tegutses rohkelt huvialaringe, koolides tegutsesid pikapäevarühmad. Koolitöö planeerimisel on arvestatud kohaliku piirkonna arengut, rõhuasetus on kultuuri valdkonnal.

Kuuste koolis on tehtud remonti vastavalt võimalustele ja järelevalveasutuste ettekirjutustele. 2008. a paigaldati tuletõkkeuksed, milleks kulus 70 000 kr.

Unipiha algkoolis ehitati välja turvavalgustus ja tulekahjusignalisatsioon, milleks kulus 45 tuh krooni.

Koolide õppevahendite kaasajastamisele on kulutatud kahe aasta peale kokku 352 000 kr. 2008. a said Kuuste kool ja Unipiha algkool selleks toetust ka haridus- ja teadusministeeriumilt kokku 150 000 krooni. Peale selle uuendati 2008. a Kambja kooli arvutiklass, kool sai Tiigrihüppe SA toetusel uued diaprojektorid, samuti said õpetajad oma töö hõlbustamiseks sülearvutid.

 

Noorsootöö

Toetati Kambja noortekeskuse tegevust. 2007. ja 2008. aastal eraldati noortekeskusele tegevuskuludeks ja projektide kaasfinantseerimiseks kokku 384 000 kr, kaeti noortekeskuse majanduskulud kokku 163 000 kr.

Kambja ja Vana-Kuuste skatepargi rajamise projektitaotlused ei ole rahastust leidnud, seetõttu lükkuvad need tegevused järgmistele aastatele.

Noortevahetuse programmi raames külastasid Vana-Kuuste lapsed 2008. a suvel Aserbaidžaani.

 

Huvi- ja seltsitegevus

2006. a otsustas vallavolikogu, et Kambja vald osaleb MTÜ-s Tartumaa Arendusselts. 2007. ja 2008. a on vallavalitsus selle seltsi kaudu osalenud arendusseltsi arengukava väljatöötamisel, kus põhirõhk on kohalikul omaalgatusel ja erinevate sektorite koostööl. Toetatud on selles arendusseltsis osalevaid MTÜ-sid osamaksu tasumisel ja ka teisi seltse. 2007. eraldati seltsidele kokku 189 000 kr, 2008. a on eraldatud 271 000 kr.

Mõlemal aastal on toetatud vallas tegutsevaid huviringe, tasudes nende juhendajate tasu ja abistatud majanduskulude tasumisel.

2008. a asuti Kuuste kooli juures olevat keldrit ümber ehitama seltsimajaks, selleks saadi Kuuste naisseltsi kaudu toetust 90 000 krooni.

 

Sporditegevus

Iga-aastast rahastamist leiab matka- ja suusaradade korrastamine ja hooldus, Kambja staadioni hoolduseks on kulunud üle 100 000 kr aastas. Kui lumeolud seda lubavad, on õhtutundidel olnud valgustatud Kambja staadionile rajatud suusarajad.

2007. a koostati projekt Kambja spordihoone rekonstrueerimiseks, 2008. a paigaldati spordihoone katusele lisasoojustus ja uus katusekate, milleks kulus 750 000 kr, remonditi ja sisustati jõusaal 191 000 krooniga. Aasta lõpul muretseti uued judomatid, milleks kulus 27 000 kr.

Sotsiaal ja tervishoid

Eesmärgid:

*Sotsiaalteenuste edasiarendamine (avahooldus, teenuste avardamine, tervisetrend).

*Hooldekodude tegevuse toetamine.

*Sotsiaalehitiste kaasajastamine.

*Vallaasutuste kohandamine erivajadustega inimestele.

*Probleemsete noortega tegelemine.

*Töötute integreerimine igapäevaellu (psühholoogi programm).

*Erivajadustega inimeste aitamine ühiskonnaellu kaasamisel.

*Naabrusvalve edasiarendamine.

*Päevakeskuse rajamine.

*Tervishoiuasutuste kindlustamine kaasaegsete ruumidega.

*Korrakaitse- ja päästeteenistuse alase töö tõhustamine.

 

2007. ja 2008. a on jätkunud Aarike hooldekeskuse hoonete remont. Suuremahulisemaid töid on teostatud hooldekeskuse peahoones, milleks saadi toetust ka hasartmängumaksu nõukogult. Tööde kogumaksumus oli 2007. a 1,85 milj kr, 2008. a 727 000 krooni. Hooldekeskuse peahoones on vahetatud katus, aknad, soojustatud välisfassaad, rekonstrueeritud ja viidud koridorsüsteemi I korruse majutustoad ning tehtud väiksemaid remonte. Väiksemaid remonte on tehtud ka teistes hoonetes.

2007. a alustati Kambja tervisekeskuse projekteerimisega, kuhu koondatakse perearstikeskus, hambaravikabinet, apteek ja postkontor. Selle maja ehituse finantseerimiseks esitati taotlus KOIT-kavast toetuse saamiseks. Seoses KOIT-kava eelistusnimekirja kinnitamise viibimisega ei ole maja ehitustöödega võimalik alustada 2008. a. Läbi on viidud riigihange ja ehitustööd teostatakse 2009. a. 

2007. a muretseti vallavalitsusele uus sotsiaaltööks mõeldus auto Hundai.

Pangodi piirkonnas loodi uus naabrusvalvepiirkond, mille loomist toetati rahaliselt.

Päästeteenistuse abikomandol on kasutada kokku 4 tuletõrjeautot, 2007. a koliti uutele rendipindadele.

 

Infrastruktuur ja keskkond

Eesmärgid:

*Teede remont ja teede tolmuvabaks muutmine, kergliiklusteede rajamine.

*Keskkonnanõuetele vastava prügikäitluse korraldamine.

*Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine.

*Elamuehituse arendamine, olemasolevate hoonete rekonstrueerimine ja munitsipaalelamufondi loomine.

*Internetivõrgu arendamine küladesse, kvaliteedi parandamine.

*Säästva arengu printsiipide tutvustamine loodus-
ja kultuurikeskkonna säilitamiseks.

*Keskkonna reostamise vähendamine elanikkonna teadlikkuse tõstmise läbi.

*Vaatamisväärsuste ja objektide viidastamine ja korrastamine.

*Turistile mõeldud infomaterjali koostamine: meened, voldikud, infopunkti rajamine.

*Turismiettevõtluse arendamine.

*Kambja aleviku ja külakeskuste haljastuse parandamine.

*Valda hõlmavate terviseradade loomine.

*Vallas asuvate järvede jm avalike veekogude saneerimine.

*Vanade parkide rekonstrueerimine.

*Kalmistuhoolduskava koostamine ja selle elluviimine.

*Jäätmekogumispunktide võrgustiku loomine.

*Päästeteenistuse depoo rajamine.

*Kultuuriobjektide heakorrastamine.

*Välisvalgustuse rekonstrueerimine ja laiendamine.

*Pangodi ja Suure-Kambja puhke- ja vabaaja keskuste väljaarendamine.

*Energiatootmise arendamine kohaliku tooraine baasil.

 

Lisaks vallateede hooldamisele on valla hooldada ka suurem osa erateid, mille kohta on sõlmitud eratee avaliku kasutamise lepingud. Et tagada teede avalik kasutus ja otstarbekam hooldus, on vald ostnud omanikelt ära mitmeid eratee lõike.

Teede remondiks ja hoolduseks kulutati 2007. a 1, 9 milj kr ja 2008. a 4,1 milj kr. 2008. a oli kalleim selle valdkonna valla poolt rekonstrueeritud objekt Nuti sild.

2008. a lõpetati rekonstrueerimistööd riigi tugimaanteel nr 61 (Põlva-Reola) Kambja valla lõigul. Koos selle maantee rekonstrueerimisega ehitati välja ja anti vallale üle Lalli ja Vana-Kuuste lõigul asuv jalakäijate ja jalgratturite jalgtee pikkusega 0,5 km koos jalgtee valgustusega kogumaksumusega 2,65 milj kr.

Teedevalitsus on tegelenud ka kõrvalmaanteede tolmuvabaks muutmisega. Tolmuvaba katte on saanud lõik Kambja-Nõo kõrvalmaanteest, Kambja-Reolasoo kõrvalmaantee kuni Parve asumini, Kambja-Sirvaku kõrvalmaantee Kambjast kuni Suure-Kambjani, suurem osa Kambja-Rebase kõrvalmaanteest, samuti Vana-Kuuste-Lootvina kõrvalmaantee.

2007. a rekonstrueeriti ja laiendati tänavavalgustusvõrku Kambja alevikus ning Vana-Kuuste külas. Selleks saadi raha lisaks vallaeelarve 146 000 kroonile Tartumaa tänavavalgustuse rekonstrueerimise ühisprojektist 730 000 kr.

2008. a korraldas vallavalitsus hanke ainuõiguse andmiseks korraldatud olmejäätmete veoks Kambja valla territooriumil. Hanke võitis AS Cleanaway ja alates 1. oktoobrist 2008. a on vallas rakendunud olmejäätmete korraldatud vedu.

2008. a on välja ehitatud 15 jäätmekogumispunktist koosnev jäätmekogumispunktide võrgustik, milleks kulus 74 000 kr. Nende kogumispunktide väljaehitamiseks saadi toetust ka KIK-ilt. Rajati biolagunevate aia- ja pargijäätmete komposteerimisväljak.

2008. a likvideeriti KIK-i rahalisel toel Kambja masuudihoidla mahutid ja seadmed, milleks kulus 215 000 kr.

AS-i Emajõe Veevärk vahendusel on teostumisel Kambja aleviku ja Vana-Kuuste piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. 2008. a viidi läbi projekteerimis- ja ehitushanked ning 2009. a alustatakse ehitusega.

2007. aastal kehtestati Kambja valla üldplaneering, mis on aluseks valla edasisele ruumilisele arengule. Kahe aasta jooksul on vallas kehtestatud 15 detailplaneeringut elamuehituseks.

2008. a korrastati Kambja kalmistu hooneid ja rajatisi, milleks kulus 92 000 kr. Samal aastal taastati kiriku aed, milleks kulus 1,5 milj kr. Aia välisümbruse korrastamine jääb 2009. aastasse.

Koostati Kambja järve saneerimisprojekt ja heaks on kiidetud selle keskkonnamõju hindamine. Järve saneerimine lükkub edasi 2009. aastasse, kui saadakse selle läbiviimiseks toetust KIK-ilt.

KIK-i rahalise abiga puhastati 2007. a Küti järve väljavool, järve äärde rajati supluskoht ja tuletõrje veevõtukoht.

Mõlemal aastal jätkusid korrastustööd Pangodi maastikukaitsealal: Palumäe ja Pikksaare puhkealade korrastamine ja hooldamine, matkaradade korrastamine. 2008. a alustati Suure-Kambja metsapargi korrastamisega, see töö jätkub 2009. a.

2008. a said valla hajaasustuses olevad pered hajaasustuse veeprogrammi raames toetust 590 tuh krooni joogiveevarustuse parandamiseks.

Ettevõtlus

Eesmärgid:

*Ettevõtlust toetava infrastruktuuri loomine, äri- ja tootmismaade planeerimine.

*Ettevõtluse arendamise igakülgne soodustamine (info koolitustest, nõustamine, toetusvõimaluste leidmine ettevõtlusega alustajatele).

*Uusi töökohti loovate projektide toetamine.

*Koostöö aktiviseerimine valla ja ettevõtete vahel info ja kogemuste jagamise eesmärgil.

*Kohalike noorte motiveerimine kutseharidust omandama, et tagada ettevõtetele töötajad ja vähendada tööjõupuudust.

*Ettevõtluse andmebaasi loomine valla kodulehel.

 

2007. a kehtestati valla üldplaneering, kus on ette nähtud ka uute äri- ja tootmismaade planeerimine.

Ettevõtluse toetamiseks aidati valla poolt kaasa ettevõtete elektrivarustuse probleemi lahendamisele, samuti teede remontimisega.

Vallavalitsuse poole pöördunud ettevõtjaid on abistatud fondidest raha taotlemisel ja suunatud Tartu Ärinõuandlasse kindla suunitlusega abi saamiseks.

Reet Kiuru,
vallasekretär

Loetumad