14.9 C
Kambja
Pühapäev, 16.06.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivÜlevaade vallavolikogu aprilliistungil arutatust

Ülevaade vallavolikogu aprilliistungil arutatust

Kambja vallavolikogu eelmine istung toimus 30. aprillil 2009. Olulisemad teemad olid:

  • Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord puudega lapse hooldajale
  • Kaatsi küla Soe talu mõttelise osa peremehetuse tuvastamine
  • Rebase raudteejaamas asuva elamu ja lauda peremehetuse tuvastamine
  • Maade munitsipaalomandisse taotlemine
  • Vallavolikogu otsuse kehtetuks tunnistamine
  • Euroopa Parlamendi valimiste jaoskonnakomisjonide moodustamine
  • Omavalitsusfoorumi pöördumine

Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord puudega lapse hooldajale

Vallavolikogu kehtestas oma määrusega nr 84 hooldajatoetuse määramise ja maksmise korra puudega lapse vanemaile.

Hooldajatoetuse maksmise kord sätestab 3- kuni 16-aastase keskmise, raske või sügava ja 16- kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse vanemale, võõrasvanemale või eestkostjale (edaspidi hooldaja) hooldajatoetuse määramise, maksmise tingimused ja korra Kambja vallas.

Puudega lapse hooldajale makstav hooldajatoetus (edaspidi toetus) on keskmise, raske või sügava puudega lapse vanemale, võõrasvanemale või eestkostjale vallaeelarvest riigi poolt selleks eraldatud vahenditest makstav igakuine toetus. Hooldajatoetuse vahendeid võib kasutada ka raske või sügava puudega lapse eluruumi kohandamiseks vastavalt erivajadusele, koduteenuste osutamiseks ja abivahendite ostmiseks.

Määrusega sätestatud toetuse arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määr (edaspidi sotsiaaltoetuse määr), mis on kehtestatud Riigikogu poolt riigieelarve seadusega.

Toetust on õigus taotleda hooldajal, kelle enda ja kelle puudega lapse elukoht rahvastikuregistri andmetel on Kambja vallas ja kelle tegelik elukoht on Kambja vallas.

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2009.

Vallavalitsuse sotsiaalnõunik Elerin Maisväli märkis määruse eelnõud tutvustades, et tegemist on toetusega, mille maksmist korraldas seni riik.

Kaatsi küla Soe talu mõttelise osa peremehetuse tuvastamine

Kambja vallavalitsus alustas Kaatsi külas Soe talu elamu 495/1000 mõttelise osa peremehetu ehitisena arvelevõtmise menetlust, avaldades teate peremehetu ehitise kohta 30. jaanuari 2009. a ajalehes Postimees ja 29. jaanuari 2009. a Ametlikes Teadaannetes.

Teates paluti kahe kuu jooksul alates teate ilmumisest esitada vastuväited ehitise peremehetuks tunnistamisele ja hõivamisele. Vastuväiteid ehitise hõivamise kohta ei esitatud.

Tulenevalt eeltoodust ja mitmete õigusaktide sätetest otsustas vallavolikogu, et Kaatsi külas asuva Soe talu 495/1000 mõttelist osa on peremehetu ehitis.

Rebase raudteejaamas asuva elamu ja lauda peremehetuse tuvastamine

Kambja vallavalitsus alustas Rebase külas Rebase raudteejaamas asuva elamu ja lauda peremehetu ehitisena arvelevõtmise menetlust, avaldades teate peremehetu ehitise kohta 30. jaanuari 2009. a ajalehes Postimees ja 29. jaanuari 2009. a Ametlikes Teadaannetes.

Teates paluti kahe kuu jooksul alates teate ilmumisest esitada vastuväited ehitise peremehetuks tunnistamisele ja hõivamisele. Vastuväiteid ehitise hõivamise kohta ei esitatud.

Tulenevalt eeltoodust ja mitmete õigusaktide sätetest otsustas vallavolikogu, et Rebase külas Rebase raudteejaamas asuvad elamu ja laut on peremehetud ehitised.

Maade munitsipaalomandisse taotlemine

Vallavolikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse rohkem kui 20 tee maaüksused, mille sihtotstarbeks on 100% transpordimaa.

Maade munitsipaliseerimiseks vajalikud taotlused koos kõigi vajalike lisamaterjalidega esitab maavanemale vallavalitsus.

Vallavolikogu otsuse kehtetuks tunnistamine

Riigikohus esitas aastal 2006 Kambja vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Pangodi külas Riigikohtu koolituskeskuse (kü 28201:008:0038) kinnistul olemasolevate hoonete ümberehitamiseks koolituskeskuseks. Kambja vallavolikogu 26. oktoobri 2006 otsusega nr 58 algatati detailplaneeringu koostamine. Kuna planeeringuala asub Pangodi maastikukaitsealal, teatas vallavalitsus planeeringu algatamisest Tartumaa keskkonnateenistusele ja soovis keskkonnateenistuse seisukohta, kas planeeringule on vaja keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Keskkonnateenistus oli seisukohal, et planeeringuga kavandatav on vastuolus Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringuga ja tuleks tõsiselt kaaluda planeeringu koostamise vajalikkust.

Riigikohus ei sõlminud vallavalitusega lepingut planeeringu koostamiseks ning seetõttu vallavalitsus ei asunud aktiivselt planeeringu koostamisele.

2009. aasta jaanuaris kinnistu müüdi ning uued omanikud ei ole huvitatud planeeringu koostamisest.

Tulenevalt eeltoodust ja valla ehitusmääruses sätestatust tunnistas vallavolikogu kehtetuks oma 26. oktoobri 2006. a otsuse nr 58 ”Detailplaneeringu algatamine”.

Euroopa Parlamendi valimiste jaoskonnakomisjonide moodustamine

Vallavolikogu, juhindudes õigusaktide sätetest ja lähtudes vallasekretäri ettepanekust, otsustas nimetada Euroopa Parlamendi valimiste 1. jaoskonnakomisjoni (asub Kambjas) järgmises koosseisus: Reet Kiuru (esimees), Marita Suits, Esta Kivimaa, Erta Sarvin, Raimond Käsi, Üllar Zeigo, Eha Paade, Age Alviste, Gerli Kähr (liikmed). Komisjoni esimeseks asendusliikmeks nimetati Airike Feirik, teiseks asendusliikmeks Merle Saik.

Vana-Kuustes tegutsev 2. jaoskonnakomisjon nimetati vallavolikogu poolt järgmises koosseisus: Edda Lints (esimees), Hele-Mall Klaassepp, Kaido Mark, Heli Nemvalts, Harri Pärsim, Eha Alliksaar, Mait Rebane (liikmed). Komisjoni esimeseks asendusliikmeks nimetati Hegle Saar, teiseks asendusliikmeks Anne Palumets.

Omavalitsusfoorumi pöördumine

Vallavolikogu avaldas toetust pöördumisele, mille tegi Omavalitsusfoorum 12. märtsil 2009 Tallinnas rahvusraamatukogus.

Volikogu istungil tutvustas ja kommeteeris pöördumise teksti vallavanem Ivar Tedrema. Ta tõi esile asjaolu, et tänavuse negatiivse riigieelarve kärbetega tegi riik liiga just kõige nõrgematele meie ühiskonnas. Väga järsult kärbitud tulubaasi tingimustes on ka omavalitsustel raske täita neile pandud kohustusi ja ootusi.

Omavalitsusfoorum protesteerib pöördumises Eesti demokraatlikku, euroopalikku ja põhiseadusele tuginevat elukorraldust õõnestava poliitika vastu, mis kahandab ka ühiskonna võimekust toime tulla majanduskriisiga, ahendab oluliselt meie majanduse taaselustamise võimalusi ning kahandab terve Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Toivo Ärtis

Loetumad