HOIAME ALLES Ülenurme valla nime! Hoiame meie endi loodud väärtusi.

838

Üks väike Võrumaa tüdruk, kuuekümnendatest maatüdruk, sai paar korda suve jooksul tuurile sugulaste juurde. Juhtus see, kuna onu Kaarel Tallinnast tuli oma punase sapikaga maale ja ning külastas kõiki sugulasi kordamööda. Ta oli väga oodatud, Karla oma onunaine Valliga.

Mööda tolmuseid külateid sõideti perest peresse. Masin vurises, keerutades suuri tolmupilvi tagant üles, kruusa lendas, reisijatel kippus aga laul huulile. Kõik kuuldud ja pähekulunud laulud sai mitu korda läbi võetud. Ikka väikese Võrumaa maatüdruku eestvõtmisel. Kõlas julgelt „Meil merivood on vabad“ ja „Sinine ja must ja valge“, siis jälle „Eestimaa, Su mehe meel“. Koju tagasi jõudes jäi see väike tüdruk mõtlikuks, kuuldes tädi Valli muigega esitatud küsimust emale: „Kuidas see väike laps neid laule teab ja kuidas ta julgeb neid kõiki laulda???“

See väike tüdruk oli tänane Uhti kõrtsiemand Kai.

Eestimaa, meie meeste meel peab olema julge, me peamegi julgema olla need, kes oleme, peame väärikalt julgema hoida väärtusi, mis on meie isade poolt loodud, meie emade poolt armastatud ja meie endi hinge järgi omaks võetud ja armsaks saanud.

Väärtus on see, mida koos oleme ehitanud ja kasvatanud ja armastanud. Selline väärtus võib olla väike aiaroos, kes ootab meilt vett, väetist ja korrigeerivaid kääre. Kuid selline väärtus võib olla ka suurem, ühiselt ehitatud, loodud ja armsaks saanud koduvald koos oma nimega, inimestega, kogukonnaga, ettevõtjatega, kasvõi lehmakarjaga sepikoja taga heinamaal.

Kõik see on kellegi hool ja „ühine Eesti mehe meel“. Hoidkem seda väärtust! Kui tundub, et kogu loodu tahab käest libiseda, palugem koos inimesi, kes saavad hoida meie endi loodud väärusi, ühist meelt ja ühist kodu. Palugem neid, kes suudavad jätta alles meile meie koos loodu.

Ülenurme valla nimi on kaubamärk, see kuulub meile ja me oleme seda väärt. Ma palun teid kõiki, kui saate seekord aidata, jätta meie hingest tükike lahti tõmbamata.

Jätta alles Ülenurme vallale tema nimi. Me kõik oleme seda väärt. Ja koos tahame rõõmustada ja luua koos veelgi võimsamaid väärtusi.

MEIE KÕIK!

KAI PAKS,
Uhti kõrtsi emand

 

TOIMETUSELT

Septembrikuu vallaleht oli just trükki läinud, kui siinkirjutajani jõudis praktiliselt korraga paar valla nime ja eksistentsi puudutavat kirjatööd. Kuivõrd nimeteema ja sundliitmise sandid tagajärjed on endiselt teemaks nii meil kui mujal, toome siinkohal mõlemad kirjatööd ka lugejateni.

Kõrtsiemand Kai mõtteavaldus ilmus ka sotsiaalmeedias, andes põhjust erinevateks seinast seina vastukajadeks. Koostöös ülaltoodud kirjutise autoriga tegime valikulise väljavõtte kommentaaridest, jättes avalikustamata kirjutajate nimed; täiesti erandkorras toome seekord selle väljavõtte ka vallalehe lugejateni. Üksiti pidagem silmas, et sotsiaalmeedia on vaieldamatult vabavormilisem ning familiaarsem, kuigi oma väljaütlemistes (enamasti) selgelt eelistustele viitav.

E. M. „Mul kõrvaltvaatajana on hea aasida, pealegi on mu oma Võru vald alla neelanud terve hulga vanu tegijaid – Vastseliina, Lasva jne… Aga sama uhked, kui ülenurmekad on oma üle, on ka kambjakad oma üle. Ehk peaks teise nurga alt lähenema? Mitte Tartu poolt Üle-Nurme, vaid näiteks Võru poolt Üle-Kambja?  Kõrtsi Emand, sa ise tuled ju ka sealtpoolt?“

Kõrtsi Emand: „Ma tean, kust tulen. Ma tulen Rõugest ja tänan Jumalat, et ei sündinud Haanjamaa vald. Kõik oleks kaotanud. Kompromiss on ikka seal, kus kõik natuke võidavad. Või ei ole, äkki on õiglane kompromiss see, kui kõik kaotavad?“

E. M.: „Tuledki Rõugest Üle Kambja oma Nurmele… J“

Kõrtsi Emand: „Eks ma ikka lää Üle nurme Rõugesse sama palju kui sealt tagasi. Nii on. Meie asi on paluda, et meie valla nimi alles jääb. Paluda neilt, kelle teha see on.

Kui ei küsi, siis ei löö keegi sinu suu peale.“

M. H. :“See on ju ainult nimi…“

Kõrtsi Emand: „Homsest on Sinu nimi Jelisaveta Vassilissa. See on ainult nimi. Võta heaks! J

See on nähtus. Keegi on selle taga. Mina ei oska oma [kõrtsi] külastajatele selgitada, kuidas enam kui 7000 elanikuga vald maapealt pühiti. See on kellegi sõda, mitte nimi ise ei läinud ära. Rahvas ju hääletas Ülenurme poolt. Seega Ülenurme valla kodanike hääle hind on 0.00.

E. A. „Aga meie mail Haanjas toimus ju sama, Kai!“

Kõrtsi Emand: „Ei toimunud sama. Esiteks – Rõuge liitus vabatahtlikult nendega, kes seda soovisid. Teiseks – Rõuge kui kõige suurema elanike arvuga vald säilitas nime ja teised liitusid Rõugega.

Ülenurme oma 7000 ja enama elanikuga sundliideti Kambja vähem kui 3000 elanikuga valla külge ja valla nimeks sunniti haldusreformi seltskonna poolt saama Kambja. Uus liidetud vald on läbinud valimised ja uus volikogu on soovinud saada valla nimeks Ülenurme, kuna rahvas on selleks soovi avaldanud.

Ja valitsuse liikmed – tuleb välja, keegi nendest on vastu?!? Kes kurat?!?“

M. S. „Seletage mulle, lollile, miks Ülenurme Tartuga ei liitunud? Ülenurme ja Tartu on juba ammu üks linn, lihtsalt linnaliini bussid ei sõida Ülenurme keskusesse.“

Kõrtsi Emand: „Ja selgitage mulle – kui Taru linn Ilmatsaluga kokku liideti, miks Tartut pole ikka veel Ilmatsaluks ümber ristitud? Et siis Ülenurmega võib teha kõiki võimalikke alatusi? Nii või?“

K. L. „Ülenurme ei olegi mingi tähtis nimi, aga Kambja küll. Ülenurme oleks pidanud Tartuga liituma. Ja mida sina, Võrumaa elanik, ka Tartumaast tead? Kas sa oleksid tahtnud, et Rõuge vald oleks maapealt pühitud? Vot Kambjaga on sama lugu. Ülenurme tekkis peale sovhooside moodustamist. Kambja on ajalooline kihelkond.

Ma pigem küsiks, kes kurat mõtles välja sihukese totaka haldusreformi?“

M.S. „K. L.! Ülenurme on väga tähtis nimi. Käi ära Ülenurme mõisa juures, seal on suur tahvel, millel on väga palju Ülenurme kohta kirjutatud.“

Kõrtsi Emand: „Oli ju vaja aidata a’la 800-2000 elanikuga valdasid koondada. Välja kukkus nagu alati. Hea koht ärapanemiseks…

Kihelkond on ajalugu. Millal keegi üldse viimati kirikus käis.??? Mina oskan palvetada ilma kirikus käimata, minu kallis Mamma ja Papa õpetasid mulle selgeks. Nad mõlemad olid kehvad käijad ja palusid Taevaisa ikka kodus. Niipalju kihelkonnast.“

K. L: „Mul vanemad Kambja surnuaiale maetud ja ikka käin vahel ka kirikus. Jõulude ajal. Meieisa palvet ikka oskan nii kodus kui kirikus.

Ja piibli olen ka läbi lugenud.

Mina elan nüüd […] vallas ja olen rahul. Oma elutoa suurest aknast saan uusaastaöösel vallakeskuse ilutulestikku vaadata tugitoolist tõusmata. Ja tuletades meelde hiina tarkust: „Mis vahet on sellel, mis värvi on kass, peaasi, et hiiri püüab“. Saage oma frustratsioonist üle ja hakake hiiri püüdma.“

A. U.: „Mul pole Ülenurme nime vastu midagi. Kui võtta Kambja ajalooline algus ja väärtused, siis seda nime küll ei võiks mingil juhul kaotada. Selline ongi valdade ühendamise tulemus, et igaüks tahab oma.“

Kõrtsi Emand: „Kambja aleviku nime ja ajaloo kaotamine pole ju ka päevakorras!

Meil on koolide olümpimängud ja eri riikidest külalised-sportlased.

Igal kohal oma aja lugu. Kuid täna… Kui inimesed Kambjast tahtsid oma lastele kohe ülenurme lasteaeda ja kooli kohti saada, siis see tähendab ju, et igaüks vaatab, mis talle kasulikum on? Mõnikord ongi vaja näha kõiki asjaolusid ja siis otsustada. Me tahame ju suurena edasi liikuda. Ülenurme on edukas olnud ja Kambja saab ju ka järgi aidata. Võtame näiteks noorsootöö, sport, muusikakool jne on tasemel – need kõik põhjused, miks lapsi sinna ikka pannakse. Sest on tase. Ja miljon muud positiivset näidet veel.“

 


Samal teemal:

Kino maale

Kommenteeri: