5. detsembril 25 aastat tagasi toimus viimase veerandsaja külapidude traditsiooni sisse juhatanud meeleolukas koosviibimine. Kogukonnarahvale ja ka kaugemalt saabunud külalistele mõeldud kindla tegevuskavaga peoõhtu algatasid meie kandi aktiivsed naisterahvad eesotsas Edda Lintsiga. Tegusaid abilisi oli ka koolirahva hulgas – pidu peeti ju nende majas.
Sada aastat ajalugu
Peoõhtute traditsioon Vana-Kuuste mõisa härrastemajas on tegelikult päris pika, julgeks öelda lausa saja-aastase ajalooga. Kui mõisaajal peeti siin pidusid väga valitud seltskonnale, siis mõisa riigistamise järel Eesti Vabariigi algusaastatel muutus maja ühiskondlikuks hooneks.
Maailmasõdade vahelisel perioodil tegutses endises häärberis nii raamatukogu, vallamaja kui kaitseliidu kohalik allüksus. Peale selle peeti mõisasaalis ka pidulikke üritusi ja külapidusid. Ühest sellisest on Eesti Rahvaluule Arhiivis hoiul vahva helisalvestis, millel Reola küla mees Johannes Põkk jutustab teeõhtust (tiiõttak) naaberkülas. Kohale jõudmiseks tuli ületada soo, aga ettevõtmine oli vaeva väärt, sest peoõhtul tutvus ta oma tulevase abikaasaga.
Ka nõukogude ajal, mil mõisamajja seadis end sisse koolirahvas ja hoones toimusid jätkuvad ümberehitused, oli saal õhtusel ajal külarahva kasutada. Igal nädalal toimus rändkino seanss, mille järel sai jalga keerutada. Külapidude võtmes ei saa mainimata jätta ka kohaliku kolhoosi lõikuspidusid, kus laud oli lookas ja tantsuhoogu jätkus pikalt üle südaöö. Üleüldse oli koolimajal tollal ka rahvamaja funktsioon, ametis oli kultuuritöötaja ning aset leidsid erinevad kultuurisündmused.
Mõni aasta pärast Eesti iseseisvuse taastamist leidsid Edda Lints ja tema mõttekaaslased, et meie aktiivne kogukonnarahvas väärib endiselt toredat kokkusaamise võimalust. Nii puhuti taas elu sisse põnevatele ja hästi läbi mõeldud peoõhtutele, kus olid alati laual suupisted ja kohv, toimusid vahvad seltskonnamängud ja viktoriinid ning loomulikult sai hoogsa muusika saatel tantsu vihtuda.
Vähemalt 16 üritust olid üles ehitatud stiilipidudena, kus osalejad said oma fantaasiat mitmetes valdkondades rakendada: kas kellekski kehastudes või erinevaid riietuselemente vaimukalt kombineerides. Õhtu säravaimad kostüümid said ka tunnustuse osaliseks.
Tänuüritus külapidude ettevalmistajatele ja läbiviijatele
Kõigi nende meeleolukate õhtute tagasivaatena toimus 2. detsembril tänuüritus külapidude ettevalmistajatele ja läbiviijatele ning aktiivsematele osalejatele. Loomulikult ei puudunud ka sellelt õhtult seltskonnamängud ega viktoriin, kohvilaud ega tantsulust. Ansambel Hää Miil meelitas rahva tantsupõrandale ja pakkus lahkelt võimalust kaasa laulda, mida loomulikult hea meelega ka tehti. Kuustes tegutses ju pikka aega naiskoor, mille mitmed endised liikmed olid ka peoõhtu läbiviijad. Ega mehedki kehvemad polnud: võimalus lasta oma heal lauluhäälel kõlada sütitas nõnda, et muusikaline koostöö ansamblimeestega ei tahtnud kuidagi otsa lõppeda.
Erinevus eesti vanasõnaga, et algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama, seisnebki selles, et Vana-Kuustes on külapeod alati kohe alguses hoo sisse saanud. Selle kõige taga on olnud korraldajate hea organiseerimisvõime ja piduliste aktiivsus ning tegutsemislust.
Märkimisväärne on veel üks ümmargune tähtpäev. Nimelt täitus 15 aastat MTÜ Vana-Kuuste naisseltsi loomisest, mille liikmeskond on samuti suuresti seotud külapidude korraldamise ja läbiviimisega. Külapidude juubeliürituse õnnestumisse andsid oma panuse ka Kambja vald, Kuuste kool, Kohvik-Resto Grey ja OÜ Raunpoll. Suur tänu kõigile ja jääb vaid loota, et tore traditsioon ei hääbu.
Kaido Mark
